Nagu näitavad ka teiste riikide ja linnade kogemused ning paljud teaduslikud uuringud, on piirkiiruse alandamise peamiseks eesmärgiks saavutada parem liiklusohutuslik olukord, seisab uuringus.

Uuringu koostajate hinnangul saab väita, et võimaliku uue madalama piirkiirusmäära kehtestamine Reidi teel ei too kaasa tipptunnil mitte mingeid olulisi liikluskoormuste ümberjagunemisi ja selle tulemusena ei muutu tähelepanuväärsel määral ka liiklustehnilised üldnäitajad.

"Hinnanguliselt suureneb Reidi teed kasutavate sõidukite summaarne ajakulu tunnis umbes ühe protsendi võrra. Mõju Tallinna liiklusele tervikuna on aga
veelgi väiksem. Oluline on ka rõhutada, et tänaval tervikuna madalama kiiruspiirangu kehtestamine ei too endaga kaasa mitte mingit olulist mõju ka ristmike toimivusele," on TTÜ professori Dago Antovi ja TTÜ teaduri
Tiit Metsvahi analüüsis kirjas.

Nad märgivad, et ainuüksi 40 km/h piirkiirust kehtestava liiklusmärgi paigaldamisega pole selline piirang reaalselt toimiv ja regulaarse suuremahulise liiklusjärelevalve puudumise korral, mis pole antud kontekstis reaalne ega ka otstarbekas, ei rakendu see ka reaalselt.

Reidi teel näeksid Antov ja Metsavaht reaalse võimalusena fooride töörežiimi toimimist niinimetatud "rohelise lainena", kus sujuva peatusteta või võimalikult väheste peatustega trassi läbimise garanteeriks just liikumine aeglasema kiirusega, kui seda tavapäraselt linnas lubatakse ehk 50 km/h.

Selline lahendus oleks nende sõnul teatud määral sarnane Vabaduse puiesteel rakendatuga.