"Põlevkivisektorist lendub jätkuvalt hulgaliselt saasteaineid, mis sissehingatuna jõuavad inimeste organismi," ütles Märten Lukk, terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik. "Biomonitooring on teaduslik meetod, mis võimaldab hinnata inimese kokkupuudet keskkonnamõjuritega ja nende toimet tervisele, põhinedes veres, uriinis, juustes, rinnapiimas jm leiduvate saasteainete keemilisel analüüsil."

Viimased biomonitooringud Ida-Virumaal jäävad mitmekümne aasta taha. Aastatel 1982-1987 viis Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut läbi metallide biomonitooringu uuringu elanikkonna seas ja 1990ndatel toimusid benseeni jt saasteainetega kokkupuute uuringud Ida-Virumaa põlevkivisektoris töötajatel.

Lukki sõnul on näiteks juusteproovid osaliselt alles ning ootavad Terviseameti arhiivis analüüsimist.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru arvates annaks praeguste ja eelnevate proovide analüüs väga olulist informatsiooni sellest, kuivõrd on muutunud  Ida-Virumaa keskkonna saastatus ja selle jõudmine inimorganismi. "Küll on siin ka piiranguid, sest juustest saame analüüsida eeskätt vaid raskemetalle, aga põlevkivisektorist johtuvaid saasteaineid on seal veel teisi," ütles Orru.

Uuringu käigus leitakse, milliseid biomarkereid kasutada ning milliseid aineid ja milliste meetoditega seal analüüsida. Uuringu tulemused on otseseks sisendiks biomonitooringu alustamiseks Ida-Virumaal jm Eestis. Euroopas on käivitunud inimese biomonitooringu võrgustik HBM4EU ning Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kes pole sellega liitunud.