Vaatamata e-sigarettide populaarsusele ja reklaamidele napib tugevaid tõendeid, et need aitavad tõesti suitsetamist maha jätta. Juhuslikustatud kliinilisi katseid – meditsiini kuldstandardeid – oli kirjeldatud seni vaid kahes töös.

Ühes 2013. aastal ilmunud ja 300 inimest hõlmanud uuringus leiti, et aastaga suutis suitsetamisest täielikult loobuda pea iga kümnes neid kasutanud inimene. Teises samal aastal ilmunud ja 660 inimest haaranud töös suutis kuue kuu jooksul pärast e-sigarettide proovimist suitsetamisest täielikult loobuda kaheksa protsenti uurimisalustest. Nikotiinita vedelikku kasutanud inimeste seas oli näitaja väiksem.

Kokkuvõtlikult polnud võimalik seetõttu öelda, et e-sigaretid võimaldavad loobuda suitsetamisest tõhusamalt kui teised vahendid.

Nüüd ajakirjas The New England Journal of Medicine ilmunud uuringu autorid leidsid pea 900 inimest jälgides, et e-sigaretid aitavad jätta suitsetamist maha kaks korda tõhusamalt kui nikotiiniplaastrid ja -nätsud. Viimaseid kasutanud inimestest jättis aastaga suitsetamise maha 9,9 protsenti. Selleks e-sigarette kasutanutest loobus sama ajaga suitsetamisest täielikult 18 protsenti.

Autorid hoiatasid siiski laiapõhjaliste järelduste tegemise eest. Katses osalenud inimesed otsisid ise abi. Mahajätmise katsetega kaasnes iganädalane tasuta nõustamine ja uuritavad said osta endale täpselt neid vedelikke, mida nad ise soovisid. Samuti võisid arvata nikotiininätse ja -plaastreid kasutanud uurimisalused, et nende tõhusus jätab nagunii soovida ning pingutasid seeläbi ise vähem. Teisisõnu ei pruugi olla e-sigarettide mõju teistes riikides ja katsetingimustel sedavõrd tugev.

"Meil oli juba varem väga tugevaid tõendeid, et nikotiini asendamise teraapiad töötavad koos nõustamisega hästi. Selle põhjal saame arvutada, et ilma mingi abita oleks jätnud suitsetamise maha umbes kolm protsenti," üritas tulemustele konteksti anda tööga otseselt mitte seotud Paul Aveyard, Oxfordi Ülikooli käitumismeditsiini professor. Samas ei pidanud ta üllatavaks, et sedavõrd paljud inimestel siiski suitsetamist maha jätta ei õnnestunud.

Oma roll võis olla varasemast parematel tulemustel e-sigarettide arengul. Võrreldes 2013. aastal müügil olnud seadmetega on muutunud need kaasaegsemaks ja kergemini kasutatavaks. Sellele vaatamata nentisid nii e-sigarette kui ka selle alternatiive kasutanud uurimisalused, et need ei pakkunud päris sigarettide suitsetamisega võrreldavat rahuldust. E-sigarette hinnati selles osas siiski kõrgemalt.

Töö viitab ka, et suur osa suitsetamise tänu e-sigarettidele maha jätnud inimestest jäid neist sõltuvusse. Aasta pärast katse algust kasutas e-sigarette 80 protsenti, plaastreid või nätsu üheksa protsenti.

E-sigareti kasutajad teatasid sagedamini ärritustundes suus ja kurgus, teisi vahendeid kasutanud aga peapööritusest. Nende kasutamise pikaajaliste tervisemõjude kohta ei ütle uuring aga midagi.

Suurbritannia rahvatervishoiu asutuse Public Health England 2018. aastal ilmunud raporti kohaselt moodustavad sellega seotud riskid suitsetamisega seotud riskidest vaid väikese murdosa. USA ravimi- ja toiduohutusameti hinnangul napib riskide põhjalikumaks hindamiseks pikaajalisi uuringuid.