Olen päris kindel, et teate ütlust "kui see on roheline või vingerdab, siis on see bioloogia, kui see ei tööta, on see füüsika ja kui see haiseb, on see keemia". Kas ühendid, mille kallal teie töötate, ja keemika tervikuna haisevad? Seda nii otseses kui ka piltlikus mõttes.
Ei-ei, nii kõlab see kõik liiga lihtsalt (naerab). Mõni asi keemias haiseb, teine mitte. Enamik asju, nagu ravimid ja plast, millega orgaaniline keemia tegeleb, ei haise. Need on peamised väljundid, nii et see on tõesti väga kitsas vaade.

Mida siis keemia tänapäeval õigupoolest tähendab? Viimastel aastatel antud Nobeli preemiaid vaadates on raske aru saada, kus lõppeb füüsika ja algab keemia ning vastupidi. Kelleks te end peate, kui võrdlete oma tööd järjest tõhusamalt majade ehitamisega?
Kaasaegne teadus liigub selles suunas. Kõik läheb väga molekulaarseks. Paljud keemia vallas väljaantavad auhinnad puudutavad bioloogiat, mis on iseenesest väga molekulaarne. Sellel tasandil mõeldakse ka füüsikas. Ma olen orgaaniline keemik. Valmistan molekule ja otsin viise, kuidas molekule uuel viisil kokku panna. Teen seda suhteliselt mehaanilisel viisil.

Robert Grubbs pälvis koos Yves Chauvini ja Richard Schrockiga 2005. aastal Nobeli keemiapreemia alkeenide metateesi vallas tehtud teadustöö eest. Sisuliselt töötasid nad süsiniku aatomitega, milles on ühe sideme asemel kaks sidet. Olefiinid on sedavõrd laialt levinud, et neid leidub praktiliselt igas plastis, ravimis ja polümeeris. Samuti on need paljude protsesside vahesaaduseks.

Kaksiksidemete lõhkumise ja tekkinud molekuliosade uuesti kokku panemisel tekkis aga tavaliselt palju kõrvalsaadusi või isegi mürgiseid aineid. Uute katalüsaatoritega muutsid teadlased praktiliseks lahenduseks metateesi protsessi. Suhteliselt lihtsa reaktsiooniga oli võimalik valmistada alkeenidest uusi ja kasulikke ühendeid varasemast hõlpsamalt ja ohutumalt.

Eriliselt liialdamata leidub alkeene praktiliselt kõikjal. Kuidas te teadsite, kust pihta hakata, et see millegi praktilise ja lõpuks ka... Nobeli preemiani viiks? Palju sellest saab kanda õnne ja juhuse arvele?
Valdkonnaga tegelema hakkamine oli sellisel kujul valik. Ma pidasin seda tõeliselt põnevaks. Alkeene leidub kõikjal, nii et võimalusi on väga palju. Alguses üritasime lihtsalt aluspõhimõtetest aru saada. Kui seda suutsime, hakkasime mõistma, mida sellega teha saab. Meil vedas õigel ajal õigete katalüsaatorite leidmisega väga palju, kuid see on intuitsioon. Meil on olnud väga palju õnne ja see on tähtis.

Milleks praegu, aastaid hiljem teie välja töötatud kemikaale ja protsesse kasutatakse?
Pärast hästi töötava katalüsaatori leidmist tulid väga paljud inimesed, kes seda kasutada tahtsid. Seega asutasime kohe alguses ettevõtte selle valmistamiseks, sellele rakenduste leidmiseks ja katalüsaatori laiemalt populariseerimiseks.

Nüüd kasutatakse seda ravimitööstuses uute ravimite loomiseks. See leiab rakendust ka näiteks ühes Indoneesia tehases palmiõli kasulikeks kemikaalideks ja materjalideks muutmisel. Materjalivaldkonnas on käimas üks sügaval merepõhjas asuvat naftavälja hõlmav projekt. Isolatsioon peab taluma ühtaegu väga kuuma ja väga külma. Katalüsaatoriga oli võimalik sobivat materjali sünteesida.

Nii et rakendused hargnevad meditsiinist suurte polümeeritükkide valmistamiseni.

Mainisite juba avastusele kaubandusliku väärtuse andva ettevõtte loomist. Kui palju ja kuidas peaksid hoolitsema alusuuringutega tegelevad teadlased tehtud avastuste päris maailma jõudmise eest?
Arvan, et peame seda teatud määral tegema, kuid saame minna inimeste aitamisega ainult teatud piirini. Sa pead teadma, mis on nende huvi. Siis saad viia selle (teadmise) järgmisele tasemele. Sealt edasi saavad nad tegeleda täiendavate praktiliste rakenduste leidmisega, sina võid minna aga tagasi laborisse otsima uut ja huvitavat.

Antud juhul aitasime firmaga avastuse kommertsialiseerimisele hoo sisse anda. Nüüd pean sellega tegelema üha vähem ja vähem. Saan uuesti lõbutseda. Samas arvan, et meil lasub (teadlastena) tõsine vastutus. Näiteks rahastatakse USA-s enamikke uuringutest maksumaksja taskust. Nii peaksime kindlustama, et avastusi saab kasutada. Neil võiks olla väärtus, mida saame anda tagasi viisil, et see silma torkab.

Olen kohanud oma elu vältel seni kahte sorti Nobeli preemia laureaadid. Ühed kaeblevad, kuidas neid pärast auhinna saamist ühelt korjanduselt teisele lohistatakse. Teised näivad aga äkilist kuulsust täiel rinnal nautivat ja kasutavad seda õilsate eesmärkide edendamiseks. Millise kategooriaga teie end rohkem samastate?
Ma katsun jääda nende kahe vahele. Arvan, et teatud asjadega tegelemine on tähtis. Teatud kohtades saad kasutada oma positsiooni viisil, et teed sellega midagi tõeliselt kasulikku ja peaksime seda sellisel juhul tegema. Teisi asju ei pea ma aga sedavõrd kasulikuks ja üritan neid ignoreerida. Ma tõesti ei naudi neid. Katsun laboris püsida ja teha nii palju teadust kui võimalik.

Mis on see üllas üritus, mille pärast tasub laboriseinte vahelt lahkuda?
Minevikus on väga paljusid inimesi loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika (STEM) valdkonnast eemal hoitud. Eriti juhul, kui tegu oli naiste või vähemusrühmadega. Seega pean praegu väga positiivseks, kuidas valdkond nüüd kõigile avaneb. Kõik, kellel selleks annet jagub, saavad STEM-aineid õppima minna. Sellega on sul võimalik meelitada valdkonda ka uusi talente. Mitmekesisuse suurendamine on väga oluline.

Viimasel ajal on olnud ka kuulda, et teie koduriigis Ameerika Ühendriikides kandideerib üha rohkem STEM-taustaga inimesi valimistel? Kas näete seda pigem positiivse märgina või võiks igaüks ikka enda liistude juurde jääda?
Noh, ma loodan, et inimesed, kes STEM-eriala omandavad, teavad, kuidas infot analüüsida ja teevad ratsionaalseid otsuseid. Seda tänapäeval väga ei näe. Loodetavasti aitab STEM-aladel saadud haridus teha õigemaid valikuid.

Põhisõnum on, et STEM ei tähenda ilmtingimata teadlaseks hakkamist. STEM-alal väljaõppe saamine tähendab, et sul tekib teatud mõtteviis ja suhtumine, mida saab rakendada teistel erialadel ja valdkondades. On hea, kui sul on selle taustaga advokaate ja selle taustaga poliitikuid.

Robert H. Grubbs astus üles Tallinnas toimuval rahvusvahelisel teaduskonverentsil Balticum Organicum Syntheticum.