Euroopa rahvaste liikuvus on lainetades kasvanud
Rahvaste ränded on Euroopas pärast jääaega sagenenud, kuid mitte ühtlaselt, vaid kolme suure lainena. Niisugusele järeldusele on jõudnud Briti teadlased eesotsas eestlanna Liisa Loogiga, kes on uurinud viimaste aastatuhandete migratsioone uudse geneetilise meetodiga.
Esimene jääajajärgne migratsioonilaine käis üle Euroopa siis, kui meie maailmajakku sugenes Lähis-Idast põllumajandus.
Teine suurem rännete tõusuajastu oli pronksiaja algul, kui hobusest sai tähtis transpordivahend ning rajati Euroopat ja Aasiat hõlmavad kaubandusvõrgud.
Kolmas mobiilsuspuhang tabas Euroopat rauaajal, mil rahvaarv kasvas ja nii kaubavahetus kui ka sõjakäigud hoogustusid. Pärast igat tõusu liikuvus küll langes, kuid mitte enam päris tõusueelsele tasemele.
Nende lainete ajastusest järeldub uuringu autorite sõnul, et inimhulkade liikuvus on tihedalt seotud tehnoloogilise arenguga.
Huvitav on see, et kui küttide ja korilaste elulaadi on enamasti seostatud nomaadluse ja suure liikuvusega, põllupidamist aga paiksusega, siis esimesed põllupidajate põlvkonnad liikusid hoopis rohkemgi ringi kui kütid-korilased. Põllupidajarahvad pidid oma kasvava arvukuse juures üha uut põllumaad otsima, samas kui kütid said oma toiduvarud soetatud suhteliselt lokaalselt.
Loog ja kolleegid kirjutavad uuringust Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa