Euroopa genofondi kujunemine oli arvatust mitmetahulisem ({{commentsTotal}})

Juraj Liptak/Science
Juraj Liptak/Science

Sadadest Saksamaalt leitud inimjäänustest eraldatud pärilikkusmaterjali analüüs näitab, et Kesk-Euroopa genofondi kujunemine oli arvatust mitmetahulisem ja pikaajalisem protsess ning kiviajal toimus piirkonda erinevatel aegadel mitmeid sisserändeid. Seejuures elasid korilased ja põllupidajad tihti segamatult koos sadu aastaid.


Teadlased saavad Berliini müüri langemise vilju veel tänagi nautida. Lääne- ja Ida-Saksamaa lõimimisega kaasnes hüppeliselt teede renoveerimine ja uute kiirteede ehitamine. Seonduvate kaevetööde käigus tuli päevavalgele sadu ja sadu erinevasse ajastusse kuuluvaid skelette. Leiud pakuvad katkematut fossiilijada alates 7500 aasta tagusest ajast tänapäevani välja. Mugavat asjaolu otsustas ära kasutada kaks rahvusvahelist töörühma.


Guido Brandt analüüsis koos kolleegidega 364'st kivi- ning pronksiaega kuuluvast inimjäänusest eraldatud mitokondriaalset DNA'd (mtDNA). Seeläbi on proovide koguhulk umbes kümme korda suurem, kui taolistes töödes tavaks. mtDNA'd antakse edasi ainult emaliinis, mis võimaldab maailma rahvastikku jagada erinevateks gruppideks ja heita valgust nende kaugemale minevikule. Nii kuulub 45% Euroopa rahvastikust haplogrupp H sekka, mis kujunes välja umbes 25 tuhat tagasi Lääne-Aasias.


Haplogruppide analüüs näitas, et umbes 5500 aastat e.m.a võis lisaks piirkonna korilastele iseloomulikule haplogrupp U'le hakata kohtama ka teise haplogruppe. Viimane seostub Lähis-Idast toimunud sisserändega. Põlluharijate panus ei jäänud viimaseks.


Ligikaudu 4800 aastat tagasi võis genofondis näha nöörkeraamika kultuuri rahvastikuga seostatud mtDNA'd. Kultuuri leviala ulatus Baltimaadest Kaukasuse mäestikuni. Mõnisada aastat hiljem toimus sisseränne kellpeekrite kultuuri viljelevast Lääne-Euroopast, mis tõi piirkonda viimaks haplogrupp H.


Seeläbi kujunes Kesk-Euroopa genotüüp üldjoontes välja varaseks pronksiajaks. Autorite hüpotees hilisemate rännete lähtepunkti osas põhineb suuresti kultuuridele omastel arheoloogilistel leidudel.


Ruth Bollingo töörühm leidis samal ajal veerandsaja skeleti analüüsimisel, et põllupidajad ja korilased elasid samas piirkonnas kõrvuti ligi kaks tuhat aastat. Koos kaaslastega võttis ta aluseks Blätterhöhle leiukohast ilmavalgele toodud luudes ja hammastes leiduva väävli, lämmastiku ja süsiniku keemiliste teisendite suhtelise sisalduse. Püsivalt erineva toidusedeliga gruppide lõikes on see kergelt erinev.


Asjaolu arvesse võttes leidis Bollingo, et piirkonda asustas kolm erinevat kultuuri. Korilastest põliskultuuriga liitusid hiljem kiviaja põllupidajad ja peamiselt kalast toituvad kütid ning korilased. Seejuures näisid kultuuride liikmed terve kõrvuti elatud aja vältel paarilise valikul eelistama enda kogukonnaliikmeid.


Uurimused ilmusid ajakirjas Science. (1;2)

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa


Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: