Eurooplaste nahatoon muutus heledamaks veel suhteliselt hiljuti ({{commentsTotal}})

Eurooplaste nahk oli tumedam veel viis tuhat aastat tagasi.
Eurooplaste nahk oli tumedam veel viis tuhat aastat tagasi. Autor/allikas: Alla V. Nikolova

Hele nahavärv on suhteliselt hiljutine nähtus. Tunnuse taga olevad geenialleelid hakkasid levima alles 20, võimalik, et isegi 12 tuhat aastat tagasi. Ukrainlaste genoomi nende kivi- ja pronksiajal elanud eellastega kõrvutamine näitab, et nahavärvi heledamaks muutumine pole peatunud ning on tõenäoliselt tingitud toitumisharjumuste muutusest ja sugulisest valikust.

Esimesed nüüdisinimesed olid sarnaselt nende Aafrikas elanud esivanematele tumeda nahatooniga, mis pakkus neile lõõmava Päikese eest kaitset. Naha suurem melaniinisisaldus aitas inimesi vähi eest kaitsta ja takistas B-vitamiini lagunemist. Kõrgematel laiustel tuli aga kasuks pigem väiksem melaniinisisaldus. Keha suudab elutähtsat D-vitamiini toota vaid ultraviolettvalguse mõjul. Pilt pole siiski nii lihtne, kui paista võib. Melaniini tootmist reguleerivad mitmed geenid, mille evolutsiooniline minevik on kirju.

Lisaks on hiljutistes töödes leitud, et vähemalt kolm heledama nahavärvuse andvat geenialleeli hakkasid populatsioonis jõudsalt levima alles kümneid tuhandeid aastaid pärast Aafrikast välja rändamist. Viimaks elas Hispaanias vähemalt kaheksa tuhat aastat tagasi veel suhteliselt tumeda nahavärviga inimesi. Nii on võimalik, et nahavärvi kiiremas tempos heledamaks muutumise taga pole olnud ainult kõrgematest laiuskraadidest tingitud väiksem UV-kiirguse hulk.

Briti geneetiku Mark Thomase juhitud töörühm uuris nahavärvi hiljutisemat muutumist ukrainlaste näitel. Selleks järjestas ta 48 umbes 4000-6500 aastat tagasi tänase Ukraina territooriumil elanud inimese kolm geenilõiku, mis osalevad peaasjalikult vastavalt melaniini sünteesis (TYR) ning nahas leiduva pigmendi tootmises osalevate ensüümide jaotuse (SLC45A2) ja silmavärvi (HERC2) määramisel. Järgmiseks kõrvutas ta alleele 60 tänapäeva ukrainlase ja 246 lähipiirkonnas elava inimese omadega.

Nii leidsid nad, et ukrainlaste nahavärv on evolutsioonilises mõttes isegi niivõrd lühikese aja jooksul tunduvalt heledamaks muutunud. Näiteks heledama nahatooni andvat TYR varianti võib kohata kaheksa korda sagedamini, mil tõenäosus siniste silmadega seostatavat HERC2 alleeli kandvat inimest kohata on neli korda kasvanud. Sarnaselt oli kasvanud heledate juustega seotud geenialleeli esinemise sagedus. Kaugelt rohkem kui puhas geenitriiv seda võimaldanud oleks.

Thomase töörühm oletab, et tugeva valiku taga on kaks tegurit – eluviisi muutus ja suguline valik. Kui küttide ja korilaste toidulaual oli kala ja liha kesksel kohal, siis põlluharimise arengu tõttu muutus toiduga saadav D-vitamiini hulk järjest väiksemaks, mis viis vajaduseni ise rohkem D-vitamiini sünteesida. Heledamate juuste ja sinistele silmadele nii sirgjoonelist selgitust ei ole, misläbi kirjutab Thomas selle sugulise valiku arvele. Vastavate tunnustega partneri eelistamine oleks paratamatult viinud alleelide levikuni.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: PNAS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: