Paljudele meeldival pruunikal jumel on oma hind. Ultraviolettkiirgus kahjustab naharakke, mis algatab omakorda nahapigmendi – melaniini – sünteesini viiva reaktsioonide ahela. Kord sünteesituna hajutab melaniin ligikaudu 99,9 protsenti nahas neeldunud UV-kiirgusest.

Kümnekonna aasta eest tegid Massachusettsi üldhaigla teadlased eesotsas David Fisheriga täpselt kindlaks, mis toimub samal ajal molekulaarsel tasandil. Töörühm leidis ka võimaluse signaalrajade mõjutamiseks. Roosaka nahaga hiired muutusid pruunikaks. Inimeste nahk on aga hiirte omast viis korda paksem. Toona leitud lahendus lihtsalt ei töötanud.

Fischer esitleb nüüd kaaslastega uut tüüpi väikesi molekule, mis pärsivad sooli indutseerivate (SIK) ensüümide tööd. Ühendite nahale kandmine tekitas samasuguse reaktsiooni kui päike. Nahas pigmenti valmistavad melanotsüüdid hakkasid kandma melaniini teistesse naharakkudesse. Need omakorda liiguvad loomulikult vananedes naha pinnale ja surevad. Analoogselt UV-kiirguse esile kutsutud päevitusega püsib pigment nahas umbes nädala.

Erinevalt puhtalt kosmeetilise mõjuga isepruunistujatest mõjutavad need aga selgelt naha melanotsüüte. Nii loodab töörühm, et ühenditel põhinevad kreemid võiksid aidata näiteks teatud autoimmuunhaigusi põdevaid ja albinismiga inimesi.

Samuti võiks see pakkuda täiendavat kaitset heledama nahatüübiga inimestele, kellel on päikesepõletus kerge tekkima. Töörühmal õnnestus Petri tassil elus hoitud nahka muuta kahvatu nahk tumepruuniks. See oleks võrreldav näiteks iirlastele Sahara-taguses Aafrika elanike jume andmisega.

Järgmise sammuna plaanib töörühm täiendavate kliiniliste katsetega välja selgitada, kas ühendid on inimorganismile täielikult ohutud. Samuti tuleb välja selgitada, kas naha pruunistumisest tingitud nahavähiriski vähenemine õigustab end täielikult. SIK-ensüümide enda üheks funktsiooniks on just kasvajarakkude kontrolli all hoidmine.

Uurimus ilmus ajakirjas Cell.