Marsil sadas kunagi kõvasti vihma ({{commentsTotal}})

Foto: ESO/M. Kornmesser

Kunagi sadas Marsil kõvasti vihma. Koguni nii kõvasti, et vihmavesi vormis ümber meteoriidikraatrite kuju, rääkimata suurte jõesängide uuristamisest punase planeedi pinnale. Ameerika teadlaste väitel läksid sajud Marsi atmosfääris toimunud muutuste ajel teatud ajal üha tihedamaks ja tihedamaks.

Robert Craddock ja Ralph Lorenz Johns Hopkinsi ülikoolist analüüsisid Marsi pinnavorme Maa peal järele proovitud meetoditega. Maa peal on vihmavee erodeerivat toimet maastikele uuritud päris põhjalikult, sest sel on suurt põllumajanduslikku ja muidu majanduslikku mõju.

Et vihm sajab alla atmosfäärist, pidid Craddock ja Lorenz arvesse võtma ka seda, kuidas on muutunud Marsi atmosfäär Marsi tekkimisest kulunud aastamiljardite jooksul. Noorel Marsil oli atmosfäär praegusega võrreldes palju paksem ja kõrgema rõhuga. Atmosfääri rõhust aga sõltub, kui suured on vihmapiisad ja kui suure hooga nad langevad.

Marsi ajaloo algaegadel olid vihmapiisad tõenäoliselt väga väikesed, nii et vihmasadu võis meenutada pigem udu laskumist. Ent kui rõhk miljonite aastate pikku kahanes, läksid piisad suuremaks ja nende langemine hoogsamaks. Nii hakkasidki Marsile tekkima praegugi näha olevad suured orud. Hiljem kaotas paraku Marss suurema osa oma veest ja lakkasid igasugused vihmad.

Oma uurimistööst kirjutavad Craddock ja Lorenz ajakirjas Icarus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: