''Marsi atmosfäär oli kunagi paksuselt võrreldav Maa omaga, kuid koosnes hapniku ja lämmastiku asemel peamiselt süsihappegaasist. Seega vajaksid sa noore Marsi pinnal hingamiseks skafandrit, kuid muus osas oleks see Maaga täitsa võrreldav. Temperatuur oleks talutav ja vesi saaks voolata. Muidugi poleks kusagil puid ega põõsaid, aga sarnasus on tuntav,'' märkis Bruce Jakosky, MAVEN-i missiooni juhtivteadur ERR Novaatorile antud intervjuus.

Järeldused põhinevad Marsi atmosfääris leiduva argooni kahe teisendi suhtelise sisalduse mõõtmisel. Kord atmosfääri sattununa ei reageeri väärisgaas ühegi teise keemilise ühendiga. Seeläbi peab miski gaasi sõna otseses mõttes õhust eemaldama.

Peamise võimaliku mehhanismina näevad planeediteadlased päikesetuult. Päikeselt lähtuvad laetud osakesed röövivad molekulidelt elektrone. Ioone on aga päikesetuulel juba lihtsam avakosmosesse saata. Eelistatult paisatakse seejuures kosmosesse argoon-38 asemel kergem argoon-36.

''Leidsime kahe esimese vaatlusaasta jooksul kogutud andmeid analüüsides, et nüüdseks on kosmosesse kadunud kaks kolmandikku planeedi alguspäevil selle atmosfääris leidunud argoonist. Atmosfäärikao ulatuse määramine aitab meil paremini mõista Marsi kliima muutumist. Saame teha ennustusi, millal võis olla selle pind elule sobiv,'' selgitas Jakosky.

Viimasest võiks kasu tõusta ka maavälise elu otsingutel. Täpsemate mudelitega saaks paremat aimu Päikesesüsteemist väljaspool asuvate planeetide pinnal valitsevatest tingimustest.

Argooni põhjal sai töörühm aimu ka õhu kunagisest hapniku sisaldusest. See omakorda andis aga infot ka süsihappegaasi ja vee suhtelise sisalduse muutuste kohta. ''Päikesetuule mõjul kadus atmosfäärist ka suur hulk süsihappegaasi. Paraku ei tea me hetkel täpselt, kui palju. See reageerib keemiliselt paljude teiste molekulidega,'' lisas planeediteadlane.

Süsihappegaasi ja vee avakosmosesse kadumisele annab atmosfääri ülakihtides hoogu ka molekule selle üksikosadeks lõhkuv energeetiline päikesekiirgus. Kõik erinevad protsessid kokku pannes moodustab gaasikadu tänapäeval kunagisest vaid murdosa. ''Hetkel kaotab Marss sekundis vaid umbes kilogrammi gaasi. Oleme jõudnud juba teekonna lõppu. Kaugemas minevikus pidi see toimuma ligi kümme tuhat korda kiiremini,'' sõnas Jakosky.

Kokkuvõtlikult viitavad tulemused, et suurem osa Marsil leidunud süsinikust on kadunud jäädavalt avakosmosesse. Hoopis väiksem osa on talletunud kivimites ja polaaraladel. See võib tõmmata aga kriipsu peale mitmetele ulmelistele punase planeedi elukõlbulikuks muutmise kavadele. ''Marsil endal ei leidu enam selle Maa-sarnaseks muutmiseks piisavalt ainest,'' laiendas planeediteadlane.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.