NASA teadlased: paari vesinikpommiga Marssi elukõlbulikuks ei muuda ({{commentsTotal}})

Ivy Mike - USA esimese vesinikpommi katsetus.
Ivy Mike - USA esimese vesinikpommi katsetus. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Marsil leiduvast süsihappegaasist jääb planeedi elukõlbulikuks muutmiseks väheks isegi juhul, kui aurustada vesinikpommidega kõik planeedi poolustel leiduvad liustikud, järeldavad NASA teadlased.

"Ma ei tahaks pettumust valmistada, aga Marsile pole võimalik korralikku atmosfääri tekitada niipea. Vähemalt sellist, mille mõjul võiksid voolata planeedi pinnal jõed ja laiuda järved," nentis Bruce Jakosky, Colorado Boulderi ülikooli planeediteadlane ERR Novaatorile.

Värskes töös arvutas Marsi ümber tiirleva tehiskaaslase MAVEN missiooni juhtivteadur Christopher Edwardsiga Põhja-Arizona ülikoolist välja, palju leidub planeedil kokku süsinikdioksiidi. Ainsat planeedi temperatuuri kergitavat kasvuhoonegaasi peale veeauru, mida leidub Marsil märkimisväärses koguses. Sellest suur osa on koondunud tahkunud vormis planeedi poolustel koosnevatesse liustikesse.

Mõned visionäärid ja ulmekirjanikud on välja pakkunud, et Marsi elukõlbulikuks muutmiseks võiks õhkida poolustel vesinikpomme. Täpsemate arvutuste alusel pole ettepanekul erilist jumet. "Leidsime, et see kergitab planeedi pinnatemperatuuri vähem kui 10 °C võrra. Küsimus pole selles, et planeeti ei saaks üldse Maa-sarnaseks muuta, aga seda ei saa teha paari pommiga, nagu mõned väidavad," lisas Jakosky. Praegu on Marsi keskmine pinnatemperatuur ligikaudu -60 °C

Suuremat osa planeedil leiduvast süsinikdioksiidist pole aga võimalik lihtsate vahenditega valla päästa. Väga palju elukõlbulikumaks ei muutuks planeet ka juhul, kui süsihappegaas õnnestuks vabastada igast seda sisaldavast mineraalist. Merepinnal kasvaks õhurõhk selle toimel küll enam kui kümme korda, kuid moodustaks Maa omast ikkagi vaid seitse protsenti. Planeedi pinnale sattuv magevesi külmuks pea momentaalselt ja sublimeeruks.

Vee vedelana hoidmiseks võiks piisata sügaval marsikoores leiduvatest süsinikku sisaldavatest mineraalidest, kuid nende hulga kohta puuduvad täpsed andmed. Samuti oleks nendest CO2 eraldamine energiamahukas. Mineraale tuleks kuumutada enam kui 300 °C'ni.

Seega tuleks Marsi elukõlbulikuks muutmiseks toimetada süsinikdioksiidi mujalt ilmaruumist. Näiteks leidub seda komeetides. "See pole aga jällegi tänapäeva tehnikaga väga saavutatav. Neid läheks tarvis tuhandeid. Seega arvan isiklikult, et aega ja energiat võiks kulutada Maa keskkonna elukõlbulikuna hoidmiseks, kuigi Marss on ainus planeet peale Maa, mille pinnal elamist ja funktsioneerimist saab hästi ette kujutada," mõtiskles planeediteadlane.

Jakosky ja ta kolleegide varasemad uuringud on näidanud, et Marsi atmosfäär oli kunagi paksuselt võrreldav Maa omaga, kuid koosnes hapniku ja lämmastiku asemel peamiselt süsihappegaasist. Avakosmosesse kadus suurem osa atmosfäärist päikesetuule tõttu. Praegu põgeneb Marsil ühes sekundis avakosmosse umbes kilogrammi jagu gaasi.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Astronomy.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: