Steven Sholes Ameerika Ühendriikidest Seattle'ist Washingtoni Ülikoolist ja ta kolleegid on välja arvutanud, et Marsil saab biomassi olla kõige rohkem 200 miljonit tonni. Seda on 10 000 kuni 100 000 korda vähem kui Maal.

Marsi atmosfääris leidub kahte ainet, millest elusolendid võiksid suhteliselt rohkesti keemilist energiat ammutada: süsinikmonoksiidi ja vesinikku.

Sholes ja kolleegid koostasid arvutimudeli, mis arvutas, kui kiiresti neid gaase päikesevalguse toimel atmosfääri juurde tekib ja kui palju saaksid mikroorganismid neid energiaallikana tarvitada, et nende tase atmosfääris vaadeldavas koguses säiliks.

Et leida kõige suurem võimalik elusolendite kogumass, võtsid teadlased mudelis eelduseks, et Marsi-olendite rakud on kõik võimalikult passiivsed, ei tee suurt midagi ega tarbi siis ka palju energiat. Aga isegi selle eelduse juures saadi võimaliku biomassi hulk üsna väike.

Kui Marsil keegi elab, siis tõenäoliselt mikroobid ja mitme kilomeetri sügavusel maapinna all, kus leidub arvatavasti suhteliselt rohkesti vett, aga kuhu võib veel imbuda ka atmosfäärist pärit gaase.

Oma tulemustest kirjutavad Sholes ja kaasautorid ajakirjas Astrobiology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.