Heansir Dzangol Šveitsi teadusasutusest ETH Zürich ja ta kolleegid uurisid Marsi kunagiste jõeorusüsteemide geomeetriat ja tuvastasid, et kunagised jõed on oma kunagistesse ühinemiskohtadesse on voolanud enamasti suhteliselt paralleelselt ja ühinenud suhteliselt väikese nurga all.

On tähele pandud, et ka meie Maakera kuivema kliimaga aladel, näiteks Ameerika Ühendriikide edelaosas ühinevad lisajõed ühisvoogudeks kokku suhteliselt väikese nurga all. Niiskema kliimaga aladel, näiteks Amazonase jõgikonnas ühinevad jõed üksteisega aga keskmiselt suhteliselt suurema nurga all, kulgedes enne ühinemiskohta suhteliselt vähem paralleelselt.

Kuivemate alade jõevesi pärineb suuremalt jaolt sellest vihmast, mida seal siiski mõnevõrra sajab. Niiskemate alade jõeveest pärineb päris suur osa aga hoopis põhjaveest, mida neil aladel leidub rohkesti.

Nõnda siis järeldavadki Zaigold ja kaasautorid ajakirjas Science Advances, et ka Marsil on kunagine jõevesi pärinenud kunagistest vihmasadudest.