Astronoomid väidavad seda troojalaste väga ühesugune keemiline koostise põhjal. Koostise tegid nad aga kindlaks Tšiilis asuva Väga Suure Teleskoobiga tehtud vaatluste abil.

Marsil on teada üheksa troojalast, millest kõik peale ühe tiirlevad planeedist tagapool, viienda Lagrange'i punkti lähistel. On ennegi arvatud, et nad pärinevad ühest suuremast taevakehast, mis sealkandis iidsetel aegadel purunes.

Nüüd siis kirjutab Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas rahvusvaheline astronoomiderühm eesotsas Apostolos Christou ja Galin Borisoviga Põhja-Iirimaal asuvast Armagh' observatooriumist, kus muide omal ajal tegutses ka Eesti astronoom Ernst Öpik, et kahelt Marsi troojalastelt peegeldunud valguse spektri analüüs näitab, et nad mõlemad sisaldavad oliviini, mineraali, mis tavaliselt tekib suurte taevakehade põues suure rõhu ja kõrge temperatuuri juures.

Siit võib järeldada, et nende asteroidide materjal pärineb Päikesesüsteemi algaegadel moodustunud protoplaneedi vahevööst.