Teooria, et paari miljardi aasta eest Marsil valitsenud tingimused oleksid olnud sobilikud suurte veekogude alal hoidmiseks, pole uus. Curiosity poolt tehtud vaatlused võimaldavad aga esmakordselt tõenduspõhiselt väita, et suurtesse asteroiditabamuse tagajärjel tekkinud kraatritesse kogunes miljonite aastate vältel vett, kus tekkisid sellest järved, mille setetega ummistumiseks kulus tuhandeid aastaid.

Järeldused põhinevad kulguri maandumispaigaks olnud Gale'i kraatri põhjaosas enam kui viie kilomeetri kõrguse mäe Mount Sharpi jalamil asuva settekihtide uurimisel, mille kogupaksus ulatus 75 meetrini. Setete kokku kandmine oleks võtnud Maal nähtavate protsesse aluseks võttes 10 000 kuni 10 miljonit aastat. Sama kaua oleks pidanud Marsil eksisteerima kraatris jõgede ja järvede võrgustik.

John Grotzinger Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuurist leidis kolleegidega, et madalaimad tuulte mõjul paljastunud kihid koosnevad kaootiliselt sadestunud kruusa ja liiva segust, milles leiduvate veeriste läbimõõt ulatub kuni 22 millimeetrini. Seejuures võib näha regulaarseid diagonaalseid jooni, mida võib tõlgendada luidetena. Veeriste erineva sileduse, suuruse ja paigutuse põhjal on töörühm äärmiselt kindel, et need kandis nende praegusesse asukohta voolav vesi, mitte näiteks tuul. Kuni meetri sügavuse vee voolukiirus oleks olnud võrreldav kiirelt voolava jõe omaga.

Vahetul selle kohal kõrguvate settekihtide struktuur sarnaneb järvedesse või teistesse seisvatesse veekogudesse suubuvate jõgede deltapiirkonnas aeglasema moodustavatele settekihtidele. Töörühm järeldas taas selles leiduvate osakeste suuruse põhjal, et settekihtide moodustumine nõudis vedela vee olemasolu.Selle kohal asuv kiht on aga peenekoelisem, sarnanedes rohkem järvesetetele.

Grotzinger kirjutab kolleegidega, et settekihtides ei leidu seejuures jälgi regulaarsest külmumisest ja sulamisest. Tähelepanek vihjab, et vesi oli Gale'i kraatri piirkonnas püsivalt vedelas olekus või külmus vaid lühiajaliselt. Samas ei saa välistada, et kõrgemale mäkke ronides ja seega Marsi hiljutisemat ajalugu uurides sellele siiski viiteid leitakse. Igal juhul viitavad Curiosity poolt kogutud andmed, et Marss oli minevikus tänasest oluliselt soojem.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.