2010. aastal võttis toonane koalitsioon vastu erakooliseaduse. “See oli ränk viga. See oli üks mustemaid seadusi, mille riigikogu on aegade jooksul vastu võtnud. Ma ei häbene seda ütlema. See oli ebaaus seadus ja seda suppi me nüüd sööme,” ütles Ligi "Terevisioonis".

Tema sõnul makstakse praegu tagantjärgi seda otsust kinni ning see tekitab suuri rahalisi pingeid. “Hull on ka see, et sisulised argumendid selles on ka praegu täiesti kurtidele kõrvadele – lihtsalt huvi võita mingeid valijaid, huvi hoida enda lapsed paremini rahastatud koolides.”

Erakoolid: õppemaks tõuseb. Minister: õppemaks ei tõuse eriti

Kodanikualgatus Avalikult Haridusest avaldas möödunud nädalal küsitluse tulemused, milles uuriti milline mõju oleks erakooliseaduse muudatuse jõustumisega kaasneda võival õppemaksu tõusul.

Küsitluse tulemustest selgus veel, et 37 protsenti peredest satuks makseraskustesse juba kuni 10-protsendilise õppemaksutõusu korral. 98 protsenti vastanutest on rahul kooli valikuga ega taha kooli vahetada.

Jürgen Ligi sõnul pole aga erilist õppemaksutõusu tulemas “Küll aga on ebavõrdne konkurents kahe omandivormi vahel, millel on haridussüsteemi tervikuna kahjustav mõju.”

Ligi tõi välja, et Eesti haridussüsteemi tugevus on seni olnud võrdselt heal tasemel hariduse kättesaadavus. Kuid erakoolide ehk tema hinnangul priviligeeritud tasuline haridus ei sobi, sest lõhub ühiskonda.

Küsimusele, miks siis väljastab ministeerium erakoolidele tegevuslubasid, vastas minister, et loa mitte väljastamiseks ei ole põhiseaduslikke võimalusi. Ligi sõnul ei soovi ministeerium muud, kui jagada ära, et kool ei eelista lapsi pearaha poolest.

Nii jätkabki ministeerium haridustoetuse maksmist, kui jätab tegevuskulud kooli pidaja ehk lapsevanemate katta.

Möödunud nädalal käsitles “Terevisioon” erinevaid haridusküsimusi ning täna sai võimaluse oma vaatenurka avaldada ka minister.

Õpetajakutse kesine maine

Õpetajakutse kesise maine osas leiab Jürgen Ligi, et seda on mõjutanud kaks asjaolu. Esiteks üleminek suletud ühiskonnast avatud ühiskonda, mis tõi kaasa muutuse õpilaste suhtumises – autoriteeti enam ei kardeta, nentis Ligi. Teine, mis õpetajakutse mainet on mõjutanud on palk, Ligi sõnul täpsemalt asjaolu, et pidevalt on rõhutatud selle palga väiksust.

Kui esimest asjaolu on keeruline muuta, siis teise suhtes saab ministeerium siiski konkreetseid samme astuda. “Eesmärk on jõuda 120 protsendini eesti keskmisest palgast,” sedastas Ligi. 2015. aastal oli õpetaja palk 102 protsenti Eesti keskmisest palgast.

Õpetajad ei saa täiskohaga tööd

Samas on aga jätkuvalt probleem selles, et poolele õpetajaskonnast ei jagu täiskohaga tööd ühes koolis, mistõttu tuleb täiskoha koormuse saamiseks korraga töötada mitmes koolis.

Jürgen Ligi näeb siin probleemile lahendust koolivõrgu korrastamises ehk selles, et väiksed koolid ühineksid suuremateks ning ühes sellega koonduksid ühte kooli ka õpetajad. Nii tekiks juurde täiskohaga kohti ning osa õpetajatest oleks võimalik koondada.

Viimase sammuga näeb Ligi lahendust ka noorte õpetajate nappuse küsimusele. Noorte õpetajate kooli meelitamiseks peab Ligi aga vajalikuks sisse seada noorte õpetajate toetusporgrammi, mis kätkes endas ka majanduslikku toetust. Minister aga tõdes, et koolides on muutusi palju ning ei saa rakendada sundust jääda kooli õpetajaks.