„Vastuvõtueksamil on kaks head asja. Esiteks see, et see annab võimaluse kontrollida õpilase teadmisi, kogemusi ja oskusi nendes valdkondades, milles riigieksameid ei tehta. Aga teisest küljest on see hea võimalus ka üliõpilasele tutvuda ülikooliga ja ülikooli õppejõududele saada silmast silma tuttavaks üliõpilaskandidaadiga,“ laiendas Tallinna Ülikooli õppeosakonna juhataja Helen Joost.

Joosti sõnul on vaid üksikuid erialasid, kuhu kandideerimiseks vaid riigieksamitest piisab. Enamasti nõutakse eesti keele riigieksamit, loodus- ja täppisteadustes ka matemaatikaeksamit, aktsepteeritud on nii laia kui kitsa matemaatikaeksami tulemused. Seejuures on riigieksamil saadud tulemusi võimalik ülikooli eksamiga veidi parandada. Keele- ja kultuurierialadel võetakse õppeosakonna juhataja sõnul arvesse võõrkeele eksamit.

„Kui rääkida vastuvõtueksamite sisust, siis need on muidugi erialapõhiselt väga erinevad, alates erinevatest testidest, esseedest, motivatsioonikirjadest lõpetades ikkagi sellise klassikalise intervjuuga, kus uuritaksegi siis sisseastuja motivatsiooni õppima asumisel,“ lisas Joost.

Samuti kerkib sisseastumislävend, bakalaureuseastmel 65 punktini ja magistriastme tasemel 70 punktini.

Tutvu tingimustega täpsemalt Tallinna Ülikooli kodulehel.