Põllukultuuride metsikud eellased olid koondunud arvatust väiksemale alale
Iidsete põllukultuuride nagu nisu, rukki ja odra metsikud esivanemad kasvasid omal ajal palju väiksemal maa-alal kui seni arvatud. Niisugusele järeldusele on jõudnud teadlased Taanist ja Hispaaniast, toetudes masinõppele ja kliimamudelitele.
Joe Roe Kopenhaageni Ülikoolist ja Amaia Arranz-Otaegui Baskimaa Ülikoolist selgitasid välja 65 metsiku taimeliigi tõenäolised levilad umbes 12 tuhande ja enama aasta eest. See oli aeg, mis vahetult eelnes põllupidamise tekkele Lähis-Idas.
Roe ja Arranz-Otaegui väidavad ajakirjas Open Quaternary, et mitmegi tähtsa põlluvilja metsikuid eellasi ei kasvanudki alati päris kõikjal seal, kus neid seni on arvatud kasvanuvat.
Autoritele enestelegi üllatuseks tundub, et paljud põllutaimede metsikud eellased kasvasid enam-vähem ainult Vahemere idaranniku ja Pärsia lahe vahelises piirkonnas, enam-vähem ainult neil aladel, mida hiljem hakati tundma Viljaka Poolkuu nime all.
Nad oletavad, et just seal paiknes jääaja karmides oludes nende taimeliikide pelgupaik ehk refuugium.
Teadlaste kasutasid uurimistöös suuri avalikke andmebaase selle kohta, mis taimeliigid tänapäeval kus kasvavad.
Lisaks võtsid nad appi arvutimudelid, millega tavaliselt rehkendatakse tuleviku kliimat, kuid panid need tööle niiöelda tagurpidi, mineviku suunas.
Masinõppealgoritm leidis taimede keskkonnatingimuste eelistuste põhjal, kus taimed kunagi kasvanud võisid olla.
Nii saigi kokku üsna üksikasjalik taimede kunagiste kasvukohtade kaart.
Autorite sõnul on nende suurandmetel, arvutimudelitel ja masinõppel põhinev metoodika põllumajanduse tekke uurimisel uudne, tulemus aga täiendab hästi ja täpsustab arheoloogide leitut.
Roe ja Arranz-Otaegui sõnul on nende töö tulemusel valminud taimelevikukaardid tõenäoliselt täpsemad ja õigemad kui senised, arheoloogiliste leidude põhjal koostatud kaardid.
