Muu hulgas seostatakse veipimist igemepõletiku, hambaaukude tekke ja kaariesega. "Ka Euroopa ortodontia föderatsiooni teadusjuht just kinnitas selle aasta septembris, kuidas on alust arvata, et veipimine põhjustab samasuguseid probleeme ja igemehaigusi, kui teeb seda suitsetamine," viitas Vahtra saates "Terevisioon".

Hambaarst selgitas, et kurja juur on nikotiin. "Ühelt poolt on see mitmele organsüsteemile kahjulik. Lisaks on see tugevalt sõltuvust tekitav, omab mõju suutervisele ja ahendab igeme veresooni. See halvendab organismi vastupanuvõimet erinevatele infektsioonidele-põletikele. Teisalt halvendab see ravitulemust," sõnas Vahtra.

Samas rõhutas ta, et probleemide nähtavaks muutumine võtab aega. "Iga haigus on erinev, aga laias laastus võtab raske igemekahjustuse tekkimine täiskasvanutel 10–15 aastat. Noorte puhul võivad agressiivsemate igemehaigusete tulemus olla näha palju kiiremini. Võime näha seda juba 20. aastates patsientide puhul ja ka varasemas eas," sõnas Vahtra.

Hambaarsti sõnul kohtavad nad veipimisega seonduvaid kahjustusi ka juba oma argitöös. Statistika tegemiseks on aga vara. "Meil ei ole pikemat vaadet. Saame rääkida kõhutundest, millised muutused meie suu mikroflooras seoses veipimisega tekivad," viitas Vahtra. Nõnda ei välistanud ta, et pikaaegsete suitsetajate jaoks võib olla e-sigarettide eelistamine tõepoolest parem.

"Teisalt on probleem selles, et veipimine on väga popp ja ahvatlev noortele. Neile ei ole see kindlasti tervist soosiv, pigem väga palju teises suunas," sõnas Lauri Vahtra.