Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi merebioloog Jonne Kotta nentis, et alates 1940. aastast on plast kujunenud inimühiskonna lahutamatuks osaks. Selle tulemusena kasutab enamik inimesi plasttooteid igapäevaselt.

"Plastide globaalne aastatoodang on tõusnud kiiresti – umbes kahelt miljonilt tonnilt 1950. aastal kuni 348 miljoni tonnini 2017. aastal. Ainuüksi hiljutine ülemaailmne COVID-19 pandeemia suurendas plastijäätmete hulka kaheksa miljoni tonni võrra. Umbes kümnendik plastijäätmetest satub lõpuks ookeanidesse," ütles Kotta ERR-ile.

Ta sõnas, et kui plast sattub merekeskkonda, lagunevad plasti osakesed valguse, mehaanilise hõõrdumise, lainete, temperatuuri kõikumiste ja biolagunemise tõttu väiksemateks tükkideks. "Plastiosakesed suurusega üks kuni tuhat mikromeetrit on levinud juba kõikjale," nentis teadlane.

ÜRO keskkonnaprogrammi raames on hinnatud, et plastireostuse majanduslik mõju ainuüksi merekeskkonnale ulatub aastas ligikaudu 330 miljardi dollarini.

Nähtamatu oht

Inimsilmale on mikroplast nähtamatu, kuid Kotta sõnul leidub imepisikesi plastikosakesi nii õhus, vees, mullas kui ka elusorganismides. Kõiki mikroplasti mõjusid organismidele pole veel kindlaks tehtud, kuid teadlased on mures, et need võõrosakesed võivad tekitada inimrakkudele märkimisväärset kahju.

"Mikroplast võib otsekontakti või allaneelamise tulemusena negatiivselt mõjutada organismide ainevahetust, toitumis- ja kasvukiirust, paljunemisvõimet ning nende käitumist. Ega me veel eriti hästi ei tea, kuidas mikroplast tervist mõjutab," möönis merebioloog.

Väga murettekitav on teadlastele ka see, kui palju mikroplasti inimorganismi ajaga koguneb. "Sõltuvalt sellest, kui palju me sellise reostusega kokku puutume, neelame päevas alla või hingame sisse kuni 100 000 mikroplasti osakest. Kujundlikult vastab see sellele, kui sööksime ära ühe krediitkaardi aastas," tõi Kotta näiteks.

Kuidas mikroplasti saastet vähendada?

Kotta sõnul on ringmajanduse edendamine ja jäätmemajanduse parandamine plastist tuleneva keskkonnareostuse vältimiseks hädavajalikud. "Selles osas on rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Euroopa Liit, juba keelanud mõned kõige levinumad ühekordsed plastid ja tutvustanud erinevaid meetmeid mikroplasti hulga vähendamiseks looduses," tõi teadlane välja.

Kotta hinnangul on vaja innovatsioonikeskset lähenemist, mis tooks erinevad osapooled kokku, et võimaldada pakenditööstuses kestlike plastialternatiivide kättesaadavus. Samuti tuleks suunata tootjaid ja tarbijaid selliseid lahendusi omaks võtma.

"Viimase kümnendi jooksul on mikroplastijäätmete bioloogilise mõju uurimine eksponentsiaalselt kasvanud. Teame ka seda, et paljud uuringud on metoodiliselt nõrgapoolsed, mistõttu meil puudub usaldusväärne teadmine, kui suur mikroplasti probleem tegelikult ookeanides on," nentis Kotta.

Küll aga avaldas Kotta töörühm hiljuti teadusartikli, mis annab suuniseid, kuidas mikroplasti mõju uuringuid tuleks läbi viia, et need oleksid võrreldavad ning annaks informatsiooni, mida ühiskond teadlastelt ootab.