Barcelona Ülikooli teadlased analüüsisid 217 linna rannikuvetest võetud veeproovi. Samuti võtsid nad 200 proovi Guadalquiviri jõest Sevillas. Proovid võeti aastatel 2014 – 2021. Uuringus keskenduti enam kui viie millimeetri suurustele plastitükkidele, mis tähendab, et imepisikesed mikroplasti osakesed jäeti kõrvale. Mikroplasti päritolu on väga raske tuvastada.

Barcelona ümbruses moodustasid peenikesed rohelised kunstmuru kiud kuni 15 protsenti plastitükkidest, mille suurus ületas viis millimeetrit. Proovid võeti kuni kilomeetri kauguselt kaldast. Sealjuures hulpis meres ligikaudu 213 000 kiudu ühe ruutkilomeetri kohta. Barcelonas elab umbes 1,7 miljonit inimest ning linnas leidub arvukalt kunstmuruga spordiväljakuid.

Guadalquiviri jões esines plastireostust märkimisväärselt vähem. Tehismuru sisaldus oli jõevees ligikaudu 50 korda väiksem, kui Barcelonat ümbritsevas merevees. Teadlased tõid välja, et tõenäoliselt uhub vool plasti lihtsalt ookeanisse. Lisaks on Sevilla elanikkond vaid natukene üle 700 000 inimese.

Uuringu autorid oletavad, et taoline kunstmuru reostus esineb tõenäoliselt üle kogu maailma ja see ei saa kindlasti ainult Hispaania-keskne olla. Kunstmuru kiudude lagunemist mikroplastiks ja nanoplastiks pole eriti uuritud ning teadlased kardavad, et see võib maailmas olla väga suur mikroplasti tekkeallikas.