Mikrobioloog: vaktsiini tugevamad kõrvalnähud tähendavad rohkem antikehi

Foto: ERR

Pool aastat pärast teise süsti saamist on vähemalt Pfizeri vaktsiini saanud inimestel antikehi selgelt vähemaks jäänud. Ehkki see tähendab väiksemat kaitset nakatumise eest, võivad inimese T-rakud siiski raske haigestumise ära hoida, rääkis Synlabi infektsioonhaiguste valdkonna juht ja Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia kaasprofessor Paul Naaber.

Synlabis valmis Pfizeri koroonavaktsiini saanud inimeste immuunsuse püsivuse uuring, mis võeti Paul Naabri sõnul ette praktilistel põhjustel. "Ühelt poolt huvitas meid, et kuidas meie testid näitavad immuunvastust," ütles Naaber saates "Labor". Teiselt poolt huvitas Synlabi töötajaid jaanuari lõpus vaktsineerimisvõimaluse avanedes, kuidas inimestel immuunsus tekib. Koostöös Tartu Ülikooliga otsustati uurida ka vaktsiinide kõrvalnähte ja koostöös Icosageniga vaadeldi kaitsesüsti saanud või COVID-19 läbi põdenud inimeste vastuvõtlikkust viirusele.

Uuringus osalesid Synlabi töötajad vanuses 20–70 eluaastat. Naabri sõnul said nad oma kaitsesüstid kätte jaanuari lõpus. "Tegime kuus nädalat, kolm kuud ja nüüd kuus kuud peale vaktsineerimist, samuti enne vaktsineerimist antikehade testid," kirjeldas ta. Lisaks hinnati kolm kuud peale teist süsti töötajate T-rakulist immuunsust.

Kui viiruse ogavalk inimese organismi tungib, tekivad Naabri sõnul kehas selle vastu antikehad. Lihtsalt haigust läbi põdedes sõltub nende teke ja hulk inimesest. "Kui ma nüüd vaatan Pfizeri vaktsiini, siis vaktsineeritutel tekkisid kõigil antikehad ogavalgu vastu, nagu oligi oodata," võrdles Naaber. Ootuspäraselt tekkis veidi vähem antikehi vaid vanematel vaktsineeritud inimestel.

Naabri sõnul ilmnes uuringus selge seos vaktsiini kõrvaltoimete ja antikehade hulga vahel. "Kellel oli rohkem ja tõsisemaid või häirivaid kõrvalnähte, nendel oli ka tõenäoliselt rohkem antikehi," sõnas ta. Samas märkis mikrobioloog, et seos kehtib vaid statistiliselt, mitte tingimata iga inimese kohta. "Kui inimene ütleb, et tal oli palju kõrvalnähte ja ta oli kolm päeva haige, siis me ei saa kohe öelda, et tal on väga hea immuunvastus," seletas ta.

Kõige kõrgem oli antikehade tase uuritud töötajate kehades esimesel nädalal peale teise vaktsiinisüsti saamist. Sealt edasi hakkas see Naabri sõnul tasapisi langema. "Kuus kuud peale teist doosi oli mediaan seitse protsenti tipphetkest," ütles ta.

Paul Naaber täpsustas, et eraldi saab rääkida neutraliseerivatest ja ogavalgu retseptorit siduva domeenivastastest antikehadest. Esimesed on Naabri sõnul olulised, sest katavad viiruse ära niimoodi, et see ei saa rakku siseneda. Ehkki värske uuringu test mõõtis teise antikehatüübi taset, on mõlemate antikehade hulk Naabri sõnul omavahel selgelt seotud.

"Antikehade hulk, mida meie määrame, peegeldab seega hästi neutraliseerivate antikehade hulka," märkis ta. Neutraliseerivate antikehade hulk on varasemate uuringute põhjal aga võrdelises seoses inimese kaitstusega nakatumise vastu. Samas pole see seos Naabri sõnul kindel. "Me ei saa kindlasti öelda, et kui inimesel on antikehi 10 000 korda rohkem kui teisel, siis tal on 10 000 korda parem kaitse, aga kindlasti seos on seal olemas," ütles ta.

Antikehade kõrval mõõtsid uurijad vaktsineeritud inimeste T-rakkude hulka. Naabri sõnul on oluline mõõta mõlemaid. "Domineeriv seisukoht on, et antikehad on esmane kaitse just nakatumise vastu. T-rakud võiks pigem kaitsta raske haigestumise vastu," seletas ta.

Kui antikehade hulk hakkab peale vaktsineerimist langema, siis T-rakke peetakse Naabri sõnul püsivamaks. Oletus kattub näiteks Iisraelis tehtud uuringuga, kus leiti et peale vaktsineerimist kaitse nakatumise vastu väheneb. "Kaitse väheneb nakatumise vastu, aga võib-olla kaitse raske haiguse, hospitaliseerimise ja surma vastu nii kiiresti ei lange," oletas Naaber.

Uuringu esimene järeldus on tema sõnul seega, et uuringuid tuleb jätkata. "Meditsiinilisest aspektist: normaalse immuunsusega ja mitte väga vanadel inimestel kaitse raske haiguse vastu võiks poole aasta peale olla suhteliselt hea," lisas Naaber. Samas tõdes ta, et kaitse nakatumise vastu tõepoolest väheneb. "Kui me tahaks vähendada ühiskonnas nakkuse ülekannet, siis kindlasti kolmas doos aitaks sellele kaasa," sõnas ta.

Toimetaja: Airika Harrik

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: