Savitahvel Si. 427 leiti Iraagi aladelt 19. sajandil ja on olnud hoiul Istanbuli arheoloogia muuseumis. Hiljuti hakkas selle vastu huvi tundma Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli matemaatik Daniel Mansfield.

Varem on Mansfield analüüsinud teist Babüloonia päritolu tahvlit nimega Plimpton 322, millel leidub maailma vanim trigonomeetria tabel. Tahvlil kirjeldatakse täisnurkseid kolmnurki Pythagorase kolmikute abil. Viimane märgib täisarve, mille puhul kahe esimese arvu ruutude summa võrdub kolmanda arvu ruuduga, näiteks 3² + 4² = 5².

See leid ärgitas Mansfieldi otsima teisi sarnaseid ja samast ajaperioodist pärit tahvleid. Nii jõudiski uurija hiljutise leiuni, mis kujutab müügil olevat maalappi koos selle juurde kuuluva rehealuse ja läheduses asuva torniga.

Maatükki kujutavate ristkülikute vastasküljed on võrdse pikkusega, mis näitab, et tollased maamõõtjad on leidnud viisi, kuidas tõmmata risti asetsevaid jooni täpsemini kui varem.

Nii nagu juhtub ka tänapäeval, üritas üks inimene eristada oma territooriumi naabrite omast. GPS-seadme asemel kasutasid Babüloonia maamõõtjad aga Pythagorase kolmikuid.

Mainitud savitahvlid tõestavad, et babüloonlased kasutasid Pythagorasele omistatud arvutuskäiku kuulsast Kreeka matemaatikust juba enam kui tuhat aastat varem.

Mansfieldi sõnul näitab Pythagorase kolmikute kasutamine, et ühiskond oli saavutanud arvestatava matemaatilise oskustaseme.

Uurija tähelepanu pälvinud savitahvel pärineb ajast, mil Babüloonias kasvas eraomanduses oleva maa hulk. Seega arendati Babüloonias matemaatikat ennekõike selleks, et lahendada ühiskondlikest muutustest tingitud praktilisi probleeme.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.