Jeruusalemmas tuli välja 2700 aasta vanune luksuskäimla
Hiljaaegu avastasid arheoloogid ühe Jeruusalemma muistse aadlielamu varemetest 2700 aasta vanuse tualeti. Leid on seda haruldasem, et aastatuhandete eest said endale käimlat lubada vaid ülikud.
Väljakaevamisi juhtinud arheoloog Yaakov Billigi sõnul leidus isiklikuks otstarbeks mõeldud vannitube Iisraelis ja Jeruusalemmas vaid käputäis. Nagu öeldud, olid sanitaarruumid toona vaid rikaste privileeg, vahendab Live Science.
Lubjakivist tahutud tualetipotil oli mugav iste auguga istme keskel. Billigi sõnul võis asjaajamiseks maha istuv inimene end igati mugavalt tunda. Istme all paiknes aga reoveemahuti.
Muistne tualetipott tuli välja ristkülikukujulisest ruumist, mis võis omal ajal olla vannituba. Billigi sõnul oli muistses vannitoas ka 30–40 kaussi, milles võidi hoida omaaegset õhuvärskendit: kas lõhnastatud õli või viirukit.
Arheoloogid võtsid käimlaistme-alusest reoveemahutist loomaluu-, keraamika- ja mullaproove lootuses, et need paljastavad midagi muistsete jeruusalemlaste elustiili, toidusedeli ja haiguste kohta.
Muude leidude seas leidsid arheoloogid omaaegselt aadlikrundilt mustriga kirjatud kive. Viimaseid kasutati Billigi sõnul näiteks sambakapiteelide, aknaraamide või tarade ehitusel. Käimla lähedalt leidsid Billig ja kolleegid jälgi aiast, kus kunagi kasvasid ilu- ja viljapuud ning veetaimed.
Nende üksikleidude põhjal saavad uurijad kokku panna tervikpildi omaaegsest avarast ja külluslikust paleest. Kahe aasta eest Jeruusalemmas Armon Hantzivi promenaadil alanud väljakaevamised kestavad siiani. Billig oletab, et tegu võis olla Juuda kuningriigi mõne valitseja paleega.
Muistsete inimeste hügieenikombed on arheolooge paelunud varemgi. Näiteks on leitud märke, et sajandeid enne tulettpaberi leiutamist pühkisid inimesed oma taguotsa erineva kätte sattuvaga maisitõlvikutest lumeni.
Toimetaja: Airika Harrik