Rühm arheolooge leidis 2015. aastal Utah' osariigi kagunurgas asuvast kuiva pinnasega Wishbone'i leiukohast pardiluid ja söestunud taimemassi. Selgus, et tegu oli umbes 12 000 aasta vanuse vabaõhukoldega. Nüüd teatab sama uurimisrühm, et leiukohast tuli päevavalgele ka tubakaseemneid. Kui nende järeldus paika peab, on tegu varaseima teadaoleva tubakaleiuga, vahendab Gizmodo.

Omaaegse kolde ümbruses leidus väikeste söestunud seemnete kõrval tuhandeid luu- ja munatükke, kivist tööriistu ja muud taimemassi. Leiukoht ise asub Põhja-Ameerika lääneosas Suure Nõo idaosas. Ehkki tänapäeval on sealne sademete hulk väike, laius seal kunagi muistse jõe vesikond – see seletab ka pardiluid. Kui jõgi kokku kuivas, kolisid ära ka inimesed, oletavad uurijad.

Uuringu juhtivautori ja Kaug-Lääne Antropoloogilise Uurimisrühma arheoloogi Daron Duke'i sõnul osutab tööriistaleidude keemiline analüüs, et nende omanikud olid rändava eluviisiga. Duke oletab, et nad liikusid igal aastal sadu kilomeetreid. Kuigi lähim looduslik tubaka kasvukoht jääb Wishbone'ist 13 kilomeetri kaugusele, võisid leiukohas peatunud inimesed korjata taime veelgi kaugemalt.

Uurimisrühm oletab, et Wishbone'i tubakatarvitajad olid holotseeni lõpul sealkandis elanud läänepoolse varskirve kultuuri inimeste sugulased. Tänapäeval elavad seal gošuutide põlisrahva riismed. Arvestades aga, kui suure osa kollet ümbritsevatest leidudest moodustasid taimed, olid seda kasutanud inimesed uurijate sõnul vilunud korilased.

Leid viitab, et inimkond tarvitas tubakat ammu enne tubaka tööstuslikku tootmist. Jälgi muistsest tubakakasvatusest ja -tarvitamisest leidub kõikjal Ameerika maailmajaos. Tubakataime eri liikide suitsetamise kõrval näriti või imeti mõnd tubakataime osa. Närimise käigus jäid tillukesed tubakaseemned närijale hamba alla ja need sülitati välja. Võib-olla visati need ka omal ajal kolletesse, oletavad uurijad.

Muistsete põlisameeriklaste tubakalembuses pole teadlastele aga midagi üllatavat. Arheoloogilised leiud osutavad, et inimesed kasutasid psühhoaktiivseid aineid agaralt mitme aastatuhande vältel.

Aastal 2018 leidis teine arheoloogide rühm Alabama osariigi aladelt jälgi umbes 3600 aasta vanusest piibutubakast. Nüüd peab uue leiu tõlgendus näitama, kumb leid tegelikult varaseimale tarvitamisele viitab. Samuti vajab Wishbone'i leiukoht ise täiendavaid uuringuid, et tubakatarvitamise uut oletatavat algusaega täpsustada.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Human Behavior.