Algselt "daami muumiaks" kutsutud eksemplar annetati Varssavi Ülikoolile 1826. aastal. Kohalikud teadlased tõlkisid kirstul olevad hieroglüüfid sajand hiljem ja veelkord 1960. aastatel. Kirstul on kirjas "Hor-Djehuty", mis vastab meessoost Egiptuse preestri nimele. Kui muumiat 1990. aastatel radioloogiliselt skanniti, paistis meessoost preestri teooria veelgi kinnitust saavat. Äsjane uuring viitab autorite sõnul aga kahtlusteta, et muumia on naissoost, vahendab Gizmodo.

Tegu võib olla aeg-ajalt ette tuleva olukorraga, kus kirstus ei ole sinna algselt pandud muumia. Arheoloog Wojchiech Ejsmondi juhitud uurimisrühm oletab, et naise muumia pandi valesse kirstu juba aastatuhandete eest või ajasid midagi sassi 19. sajandi antiigikaupmehed. 

Kahekümnendates ülikuemand?

Mitteinvasiivsed röntgen- ja kompuutertomograafiga tehtud uuringud kinnitasid, et muumia on tõepoolest naissoost. Arheoloogid uudistasid nüüd muumiat uuesti, lootes leida midagi, mis võis varasemates uuringutes märkamata jääda. Samuti püüdsid uurijad Ejsmondi sõnul määrata muumia vanust ja otsida märke võimalikest haigustest.

Kui uurijad leidsid enda üllatuseks muumia keha küljest rinnad ja naise suguelundid, ootas neid ees veelgi suurem üllatus: naise kehas oli loode. Ejsmondi sõnul ei suutnud uurimisrühm esialgu oma silmi uskuda, kuid teisedki asjatundjad kinnitasid avastust. Loode oli mumifitseerunud ema vaagnaluus koos emaga. Uurijate sõnul polnud mumifitseerijad loote asukohta kuidagi muutnud.

Loote pea mõõdud viitavad, et ta suri 26. ja 30. rasedusnädala vahel. Nii on väga tõenäoline, et naise rasedust märkasid juba tema lähikondsed. Kuna kuivatamise käigus olid loote luud kahanenud ja selle seisukord oli nüüdseks kehv, ei saanud uurimisrühm tema teisi luustiku osi mõõta.

Ema hammaste lähemal vaatlusel selgus, et ta võis surra oma 20. eluaastates. Muumia päritolus näpuga järge ajades jõudsid uurijad välja Teeba kuninglike hauakambriteni, mistõttu oli naine tõenäoliselt Teeba ülikkonna liige. Naise säilmed olid autorite sõnul mumifitseeritud hoolikalt, mähitud kangasse ja kaunistatud rikkaliku amuletikomplektiga. Arvatavasti elas naine 1. sajandil e.m.a.

Muistse Egiptuse eraldiseisvalt mumifitseeritud looteid on leitud varemgi. Miks rasedad muumiad nii haruldased on, jääb esialgu veel mõistatuseks. Küll aga leidis uurimisrühm mõne vihje.

Ejsmondi sõnul on esiteks palsameeritud kehast loodet väga raske leida. Nimelt on loote luutihedus selles arenguetapis nii väike, et loode võib kergesti jääda kahe silma vahele. Teiseks on loote leidmiseks vaja väga head uurimistehnikat.

Miks siis loodet mumifitseerimise käigus välja ei tõmmatud? Ejsmond oletab ühe võimalusena, et emakas oli loote eemaldamiseks liiga kõva. Teine võimalusena ei pruugitud puutuda loodet mõnel tundmatul usulisel põhjusel.

Edaspidi tahaks uurimisrühm hinnata tillukese koeproovi põhjal, milline oli naise tervis tema surmahetkel. Lisaks võib muumia anda üldiselt paremat aimu toonasest rasedusest ja raseduse rollist Egiptuse muistsetes usukommetes.

Leiust kirjutatakse ajakirjas Journal of Archaeological Science.