Pfizeri vaktsiiniga tehtud katsetel tõsisematest kõrvalnähtudest teavitatud ei ole. "Vastasel juhul seda luba ei antaks, sest lastega seotud vaktsineerimine, ravi ja kliinilised uuringud on palju komplitseeritumad kui täiskasvanute puhul, seda eriti emotsionaalse ja eetilise poole pealt," kommenteeris Haljasorg saates "Terevisioon".

Teadur lisas, et täiskasvanutega mõeldud vaktsiiniga võrreldes laste ja noorte puhul vaktsiinide koostist ei muudetud. Samas on võimalik, et mõnikord tehti kahe süsti asemel üks või muudeti süste lahutavat ajavahemikku. 

Laste vaktsiiniuuringutesse kaasamine eeldab vanema või hooldaja nõusolekut. Haljasoru sõnul osales Ameerikas tehtud uuringus ligikaudu 5000 last ja noort ning väga palju probleeme nende leidmisega ei olnud.

Vaktsiiniuuringuid laste ja noorte seas viivad läbi ka teised vaktsiinitootjad. "Näiteks Moderna praegu käimas olevas uuringus osalevad lapsed vanusevahemikus 0,5–11 aastat. Loodetavasti tulevad ka sealt varsti tulemused," selgitas immunoloog.

Koroonavaktsiinide seostatud trombiohtu kommenteerides leidis teadur, et ohtu ei ole seni, kuni inimesed ise oma tervist jälgivad. "AstraZeneca puhul on teada, et tegemist on väga hea vaktsiiniga, aga tal tõesti on imeväike, lotovõiduga tõenäosusega võrreldav trombioht. Kui inimesed ise jälgivad ennast ja pöörduvad pikemaajaliste nähtude puhul arsti poole, siis trombiohtu ei ole," kommenteeris Haljasorg.

Ta lisas, et kuigi  AstraZeneca vaktsiini suhtes on tekkinud ühiskondlik tõrge, siis ta loodab, et Eestis õnnestub olemasolevad AstraZeneca vaktsiinid ära süstida. 

Kuna Euroopa Liit AstraZenecaga lepingut pikendanud ei ole, siis tekib küsimus, kas ühe AstraZeneca vaktsiinisüsti saanud inimesed võiks saada teise süsti, kasutades selleks mõne teise tootja vaktsiini. "Seda uuritakse praegu, näiteks on suured uuringud käimas Suurbritannias ja Hispaanias. Saksamaa ja Prantsusmaa on lühiajaliselt omaks võtnud lähenemise, kus ühe AstraZeneca süsti saanud inimesed võivad teise süsti saada kas Pfizeri või Moderna vaktsiiniga," kommenteeris teadur.

Haljasorg lisas, et kahe erineva vaktsiini kombineerimine võib olla väga hea viis tõhusama immuunkaitse tekitamiseks: "AstraZeneca vaktsiin toimib ühte tüüpi immuunmälu peal, Pfizeri ja Moderna vaktsiinid aga teist tüüpi immuunmälu peal. Kokku võiks nii saada väga hea immuunvastuse. Kuna aga vaktsiine reguleeritakse üsna karmilt, siis enne kui Eestis hakatakse risti süstima, tuleks ära oodata uuringute tulemused."