Rektor Toomas Asseri sõnul on 100-aastane ülikool hea tervise juures, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Need suunad või teemad, mis on vaja riigil lahendada maailma kontekstis, on ka meie jaoks olulised. Näiteks rahvastikuga seotud küsimused, meie vananemine, sellega seotud haigused, muutused ühiskonnas," rääkis Asser.

Rektori sõnul ei tasu emakeelsel ülikoolil väriseda ka inglise keele pealetungi ees.

"Ma arvan, et see on natukene ülevõimendatud praegu. Me saame oma tarkust sealt tuua ja oma sinna viia, selleks on vaja suhtlemist ja selleks on vaja keelt. Ja ma arvan, et see on vastastikku ainult rikastav," ütles ta.

Traditsiooniliselt anti ülikooli sünnipäevaaktusel välja ka rahvusmõtte auhind, mille saab inimene, kelle looming on silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Tänavu anti auhind luuletaja Hando Runnelile, kes oli 16 aastat tagasi auhinna üks algataja.

"Ütleme, et 1980. aastate üliõpilasena, Runneli sõnadel oli meie jaoks ellujäämisväärtus. Ja see ei ole üldse metafoor, vaid see oli päris tõsiselt niimoodi. Asjad oleks võinud psühholoogiliselt, vaimselt paljudega meist hoopis teisiti minna, kui meil ei oleks olnud toeks Runneli sõna, mis meid sidus, mis meid ühendas, mida sai laulda ja kus oli ikkagi tõsine rahvuslik mõte sees," selgitas rahvusmõtte auhinna komisjoni liige, Tartu ülikooli eesti kirjanduse professor Arne Merilai.

Laureaat ise auhinna kättesaamiseks aktusel viibida ei saanud ja edastas oma tänu kirja teel.

"Rõõm on saada ootamatu tunnustuse osaliseks. Eesti rahvusmõtte laureaadiks. Aitäh taevaisale. Mure on, et taevaisa ei andnud jõudu tulla piduliste ette tänusõnu ütlema. Aga mõttes olen ma teiega. Mõtelda on mõnus," kirjutas Runnel, mille luges ette näitleja Karl Laumets.

Rahvusülikooli juubelisündmused jätkuvad aasta lõpuni.