USA 65 üldhariduskooli põhikooli lõpuklassi õpilast, ühtekokku 12 000 noort, osales eksperimendis, millega testiti kasvule orienteeritud mõtteviisi mõju. Selle arusaama kohaselt suudab inimene oma vaimseid võimeid piiramatult arendada. 

Tulemused näitasid, et see mõjutamine parandas nende õpitulemusi ja nad olid edukamad kolledžisse astumisel. 

Uuringu juhtivautor, Austinis asuva Texase Ülikooli professor David Yeager selgitas, et akadeemiliselt võimekate õpilaste puhul küll õpitulemused ei paranenud, kuid nad olid altimad võtma raskemaid kursusi ning sellest mõjutusest oli neile kasu pikaajaliselt. 

Mis moodi mõjutamine toimub? 

See 25-minutiline veebipõhine mõjutusharjutus aitab õpilastel muuta oma mõtteviisi oma võimete kohta. Mõjutusharjutuses julgustatakse õpilasi võtma raskemaid ülesandeid ning ebaõnnestumise korral uuesti proovima. Kuidas täpsemalt programm välja nägi, uuringu tulemusi vahendav teadusartikkel ei selgita.

Tulemused näitasid, et madalate tulemustega õpilased saavusasid eksamitel keskmiselt 0,15 punkti jagu üldpädevuste ainetes (näiteks keeltes ja ajaloos) ning 0,17 punkti jagu loodus- ja täppisteaduste ainetes. 

Võib-olla ei tundu see punktivahe märkimisväärne, kuid hinnata tuleb selle pikaajalist mõju õpilaste õpikäitumisele ning edasi õppimisele. Paremad teadmised matemaatikas ning loodus- ja täppisteadustes toetavad targemat finantskäitumist ning töökoha leidmist. 

Rohkem pingutust nõudvaid ülesandeid 

Uuringu autorid toovad välja, et ainult mõjutuslikust sekkumisest ei piisa - õpilastel peab olema võimalus võtta keerukamaid ja rohkem tööd nõudvaid kursusi ja ülesandeid ning seda kõike koordineerib kool. "Mõtteviisis mõjutus on nagu seemne külvamine: see idaneb ainult viljakas pinnases. Nüüd, kus me oleme näidanud seda oma uuringuga, on võimalus liikuda uude ajastusse mõtteviisi mõjutamise uuringutega," ütles Yeager. Oluline on valmistada õpetajaid ette sellise mõjutusega tegelemiseks, mis omakorda nõuab nii koolikultuuri kui ka klassiruumis toimuva muutmist. 

USA valitsuse statistika kohaselt ei lõpeta seal ligi viiendik õpilastest keskkooli selleks ette nähtud ajaga. Eestis jättis 2018. aastal põhikooli 3. astme ehk 7.-9. klassi pooleli 0,2 protsenti õpilastest ehk umbes 80 õpilast ja see näitaja on aasta-aastalt langenud. Siiski võiks selle mõtteviisi juurutamine Eesti koolides olla tõhus neile enam kui 1500 õpilasele, kes otsustavad pärast põhikooli üldse mitte edasi õppida. Lapsevanemad võiksid sellest uuringust võtta teadmise, et õhutades oma pingutama ning läbima aineid, mis esmapilgul tunduvad rasked, aitab see lapsel kasvatada eneseusku ning saavutada paremaid tulemusi.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.