Arvud räägivad: töötajakeskne tööhõivesüsteem tõstab inimeste heaolu ({{commentsTotal}})

Üheks heaolu tähtsaks komponendiks on töö- ja eraelu tasakaal.
Üheks heaolu tähtsaks komponendiks on töö- ja eraelu tasakaal. Autor/allikas: stephenliveshere/Creative Commons

Rahulolu töö- ja eralu tasakaaluga parandab ka inimeste üldist heaolu. Euroopas valitseb paraku selles osas Põhjamaade ning Lõuna- ja Ida-Euroopa riikide vahel sügav lõhe, selgub Euroopa sotsiaaluuringu andmetest.

Üheks heaolu tähtsaks komponendiks on töö- ja eraelu tasakaal ehk see, kuidas inimesed suudavad ühitada palgatöö oma ülejäänud eluga ning tasakaalustada neile erinevate rollide poolt seatavad nõudmised, kirjutavad Iiri sotsiaalteadlased Helen Russell ja Frances McGinnity. Paraku on töötingimused – ning sellest tulenevalt ka töö- ja eraelu tasakaalu tunnetus – Euroopa eri paigus märkimisväärselt erinevad.

Teadaolevalt on töö- ja pereelu poolt esitatavad nõudmised riigiti erinevad, olenevalt tööhõive- ja sotsiaalhoolekandesüsteemidest, mille raames töö- ja hooldekohustuste täitmist korraldatakse. Russell ja McGinnity kasutasid Euroopa sotsiaaluuringu 5. vooru (2010/11) andmeid, et uurida institutsionaalsete erinevuste mõju töö- ja eraelu tasakaalule.

Nende analüüsist nähtuvad märkimisväärsed erinevused eri riikide töötingimustes. Seal, kus tööhõivesüsteem on töötajakesksem (Põhjamaad ja Mandri-Euroopa riigid, nagu Belgia, Holland ja Saksamaa), on töötundide arv väiksem, töötingimused paindlikumad ja tunnetatav võimalus oma tööd ise juhtida suurem kui Lõuna-Euroopa maades ning Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikides, kus ametiühingute levik ja töötajate kollektiivsete läbirääkimiste pidamise võime on väiksemad.

Töötingimuste erinevused aitavad seletada olulisi erisusi töö- ja eraelu tasakaalu tajumises Euroopa eri paigus. Rahulolu töö- ja eraelu tasakaaluga on kõrgeim Põhjamaades ja madalaim Lõuna-Euroopa maades ja Ida-Euroopas. Samas on erinevused töö- ja eraelu tasakaalus riigigruppide vahel tunduvalt väiksemad, kui võtta arvesse erinevusi töötundide arvus ja muudes töötingimustes.

Analüüs näitab, et töö- ja eraelu paremale tasakaalule aitavad tõenäoliselt kaasa töötundide arv, mis on ette teada ja mis ei ole liialt suur; töötajate sõltumatus ning võimalus otsustada, mis kell tööpäev algab ja lõpeb ning mis aegadel nad tavalise töönädala sees töötavad.

Lisateavet uuringu kohta leiab Euroopa sotsiaaluuringu heaolu uuringutele pühendatud veebilehelt.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: