Üheks heaolu tähtsaks komponendiks on töö- ja eraelu tasakaal ehk see, kuidas inimesed suudavad ühitada palgatöö oma ülejäänud eluga ning tasakaalustada neile erinevate rollide poolt seatavad nõudmised, kirjutavad Iiri sotsiaalteadlased Helen Russell ja Frances McGinnity. Paraku on töötingimused – ning sellest tulenevalt ka töö- ja eraelu tasakaalu tunnetus – Euroopa eri paigus märkimisväärselt erinevad.

Teadaolevalt on töö- ja pereelu poolt esitatavad nõudmised riigiti erinevad, olenevalt tööhõive- ja sotsiaalhoolekandesüsteemidest, mille raames töö- ja hooldekohustuste täitmist korraldatakse. Russell ja McGinnity kasutasid Euroopa sotsiaaluuringu 5. vooru (2010/11) andmeid, et uurida institutsionaalsete erinevuste mõju töö- ja eraelu tasakaalule.

Nende analüüsist nähtuvad märkimisväärsed erinevused eri riikide töötingimustes. Seal, kus tööhõivesüsteem on töötajakesksem (Põhjamaad ja Mandri-Euroopa riigid, nagu Belgia, Holland ja Saksamaa), on töötundide arv väiksem, töötingimused paindlikumad ja tunnetatav võimalus oma tööd ise juhtida suurem kui Lõuna-Euroopa maades ning Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikides, kus ametiühingute levik ja töötajate kollektiivsete läbirääkimiste pidamise võime on väiksemad.

Töötingimuste erinevused aitavad seletada olulisi erisusi töö- ja eraelu tasakaalu tajumises Euroopa eri paigus. Rahulolu töö- ja eraelu tasakaaluga on kõrgeim Põhjamaades ja madalaim Lõuna-Euroopa maades ja Ida-Euroopas. Samas on erinevused töö- ja eraelu tasakaalus riigigruppide vahel tunduvalt väiksemad, kui võtta arvesse erinevusi töötundide arvus ja muudes töötingimustes.

Analüüs näitab, et töö- ja eraelu paremale tasakaalule aitavad tõenäoliselt kaasa töötundide arv, mis on ette teada ja mis ei ole liialt suur; töötajate sõltumatus ning võimalus otsustada, mis kell tööpäev algab ja lõpeb ning mis aegadel nad tavalise töönädala sees töötavad.

Lisateavet uuringu kohta leiab Euroopa sotsiaaluuringu heaolu uuringutele pühendatud veebilehelt.