Riigikogu päevakorras kandis päevakorrapunkt pealkirja „Eesti teadus- ja arendustegevuse valikud, võimalused ja ristteed“.

Peaminister Taavi Rõivas andis ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.

Järgnes Vabaerakonna saadiku ja riigikogu kultuurikomisjoni liikme Krista Aru sõnavõtt.

Seejärel tegid ettekanded Eesti maaülikooli professor Ülo Niinemets ja Tallinna ülikooli professor Marek Tamm.

Ülevaade Tallinna ülikooli professori Marek Tamme ettekandest

Tamm vaatas Eesti teaduse olukorda kahest küljest. Optimistlikult tõi ta välja, et Eesti teadus on näitajate järgi majanduse arengust eest. Pessimistlik on aga see, et Eesti teaduse paremad päevad võivad olla selja taga. „Ja põhjus ei peitu mitte teadlastes, vaid teaduse rahastamise süsteemis. Ei tohiks olla kellelegi uudis, et Eesti riigi kulutused teadus- ja arendustegevusele on olnud viimastel aastatel langustrendis,“ märkis Tamm ning illustreeris seda faktiga, et eelmisel aastal tehti teadus- ja arendustegevuste kulutusi 12 protsenti vähem kui 2013. aastal.

Tamm tõi näiteks Eesti peamise rahastusinstrumendi, institutsionaalse uurimistoetuse (IUT) jagamise. IUT konkurssi otsustati tänavu mitte korraldada, loodeti, et aastase katkestuse elab Eesti teadus üle. Suure tõenäosusega jätab ministeerium IUT konkursi välja kuulutamata nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal, sest riigieelarves pole selleks raha.

„Eesti riik on kuulutanud Eesti teadusele moratooriumi. Teadus on inimesed ja ideed, neid ei anna külmutada, neid annab ainult ära ajada.“

Millega aga selgitada Eesti teaduse senist edu? Eesti teaduse taga on mitmed head otsused, mida valitsus ja parlament on teinud. Praeguse valitsuse ja riigikogu ees seisab ülesanne olla oma eelkäijate vääriline. Eelmise haridus- ja teadusministri kokku kutsutud teadusrahastuse komisjoni mõtteid võiks võtta arvesse.

Ülevaade Eesti maaülikooli professori Ülo Niinemetsa kõnest

Eesti maaülikooli professor Ülo Niinemets rääkis teadusest teadlase seisukohast. Alustuseks tõi ta näite enda teadustööst: kuidas taimed mõjutavad kliimat – väga päevakajaline teema äsjase Pariisi kliimakonverentsi kontekstis. Seda uuringut rahastatakse ERC ehk Euroopa Teadusnõukogu grandi. Paraku taolistele suurtele teadusgrantidele suudavad kandideerida vaid tippteadlased, kel juba ette näidata suurepäraseid tulemusi. See omakorda aga lülitab konkurentsist välja noorteadlased, osutas Niinemets ettekandes.

Ta tõi näiteks, et Euroopa Liidu analüüsides rõhutatakse, et majanduskriisist väljumisel on eelispositsioonil need riigid, kes on eelnevalt investeerinud tippteadusesse.

Tippteadusesse investeerimise osas tõi Niinemets võrdluse jooksuvõistlusega, milles kedagi ei huvita, esimese või teise saja hulka kuuluvad, vaid ikka need, kes võidavad, ehk tipud. „Tipud on need, kes seda teaduse horisonti edasi veavad,“ nentis Niinemets.

Strateegiate kohaselt peaks Euroopas iga riik investeerima teadusesse 3 protsenti SKTst, millest 1 protsent peaks tulema riigilt. Eestis jääb riigieelarveline rahastus praegu aga alla ühe protsendi.

1-protsendiline rahastamine riigieelarvest tagab miinimumtaseme ellujäämiseks. Kuid tippude rahastamiseks oleks vaja oluliselt rohkem. Selleks, et üle maailma talente kokku tuua, võiks võtta eeskuju näiteks Iirimaast, kus välismaiste tippteadlaste sisetoomiseks on eraldi rahastusprogramm.

Noortele aga jagati riikliku rahastuse raames tänavu välja vaid kolm järeldoktorantuuri granti. Tema sõnul oli, et noortel ei ole praeguse rahastusmudeli juures võimalikki teadusesse siseneda.

Väljavõtted peaminister Taavi Rõivase kõnest

Selle aasta keskseks teemaks on olnud ülikoolide ja Eesti teadusasutuste ning ettevõtjate koostöö ning küsimused teadusasutuste töö optimaalsest korraldamisest. Välja on pakutud ideid, kuidas me saaksime siduda teadustöö paremini ühiskonna vajadustega ning saavutada piiratud ressurssidega senisest rohkem.

Kui vaatame teaduse arengut viimastel aastatel, siis Eesti teadlased saavutanud palju. Pidevalt on kasvanud teadlaste kõrgtasemeliste publikatsioonide arv nii suhtelises kui ka absoluutses määras. Kui 2013 aastal avaldati 1890 kõrgtasemelist publikatsiooni, siis 2014. aastal oli nende arv tõusnud 2041-ni. Aastal 2000 avaldati 574 kõrgtasemelist publikatsiooni.

Eesti teadlased on edukad osalemisel Euroopa Liidu raamprogrammis Horisont 2020 – rahastus teadlase kohta on Eestis Euroopa Liidu kõrgemate seas. 2013/2014 õppeaastal lõpetas doktoriõppe 213 doktoranti. Seda on paarkümmend inimest vähem kui eelnenud õppeaastal, kuid kõrgem kui viimase seitsme aasta keskmine näitaja. Oleme suutnud hoida teaduses ja kõrghariduses valdkondlikku mitmekesisust. Nagu me arutasime eelmisel nädalal Riigikogu kultuurikomisjonis on nii rahvusteadused kui ka tehnika- ja loodusteadused aluseks ja eelduseks heale kõrgharidusele.

/---/

Ei saa leppida trendiga, kus viimastel aastatel on investeeringud teadus- ja arendustegevusse vähenenud ennekõike erasektori teadus- ja arendustegevuste investeeringute arvelt. Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti oli 2014. aastal 1,44 protsenti. See on vähenemine võrreldes 2013 aastaga, mil teadus- ja arendustegevuste kulutused ulatusid 1,71 protsendini SKPst. Samuti on see madalam Euroopa Liidu keskmisest kahest protsendist, mida me tipuaastatel ületasime.

Vahepealne erasektori kiire teadus- ja arendustegevuste kulude kasv oli tingitud õlitööstuse investeeringutest. Paraku pole teiste sektorite investeeringud oluliselt tõusnud, et seda tühimikku täita. Majanduse edendamiseks on vaja kõikide sektorite suuremaid investeeringuid teadus- ja arendustegevustesse. Vaadates teadus- ja arendustegevuse rahastamiskategooriate lõikes, on tööjõukulud jäänud 2014. aastal samaks võrreldes 2013. aastaga, ulatudes 150 miljoni euroni. Langus on peamiselt tingitud investeeringute vähenemisest põhivarasse, ligi poole võrra.
Haridus-ja teadusministeeriumi teaduseelarve põhirahastus jäi 2015. aastal samaks võrreldes eelmise aastaga. Väikeses languses on teaduseelarvega seotud välisvahendite osa. Samas tuleb arvestada, et 2014. aastal oli nii teaduseelarve põhirahastus kui ka välisvahendite rahastus kokku eelnevate aastatega võrreldes kõige kõrgemal tasemel.

Eesti riigi antud toetused ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute rahastamiseks on juba praegu Euroopa Liidu keskmisest näitajast kõrgem. Riigi roll on aidata kaasa projektide rahastamisele, mida ettevõtjad turutõrgete tõttu ei saa üksi teha. Samas, riik ei saa olla ainuke ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse rahastaja. Ettevõtjate poolne panus aitab tagada nende investeeringute efektiivsuse ja parema seotuse majanduse reaalsete vajadustega. Ettevõtlussektori projektide puhul, nagu üldse teadus- ja arendustegevuse puhul, on olulisem kvaliteet kui kvantiteet.

Euroopa Komisjon toonud välja, et üheks probleemiks innovatsioonistrateegiate elluviimisel Euroopas on nn võitjate valimise sündroomi domineerimine. See tähendab, et avalike toetuste andjad eraldavad vahendeid väiksema riskiga suurema edu tõenäosusega projektidele, mida saaks finantseerida ka erasektori vahenditest. See võimaldab näidata raha jagajatel enda otsuste edukust, kuid innovatsiooni edendamise seisukohast on sel tühine mõju. Riskantsemad, just avaliku sektori toetust vajavad projektid, jäävad rahastamata.

Teadus- ja arendustegevused ei puuduta ainult teadust, vaid väga oluline on ka arendus. Riik ei saa teha ettevõtjate eest arendustegevusi. Me ei tohi ületähtsustada raha, eriti just avaliku sektori poolt eraldatud raha, tähtsust arendustegevusteks. Riigi peamine roll arendustegevuste toetamisel on palju laiem. Ennekõike saab riik luua ja riigi kohustus on luua raamtingimused, mis võimaldavad ettevõtetel arendada ning tekitada erasektoril motivatsiooni teadus- ja arendustegevuste investeeringuteks.

/---/

Gunnar Oki koostatud raport Teadus- ja arendusnõukogule (TAN) rõhutab välistalentide meelitamise olulisust, tudengite ja teadlaste rahvusvahelise mobiilsuse suurendamist ning Eesti ülikoolide ja kõrgkoolide ühist turundust rahvusvahelistel turgudel. Samuti pakub raport välja idee minna üle inglise keelsele õppele doktoriõppes ning teatud valdkondades magistriõppes.

Eesti teadusasutustes töötas 2014. aastal 426 välismaa teadlast. See on kõrgem kui 393 välisteadlast 2013 aastal. Tuletame meelde, et aastal 2004 töötas Eesti teadusasutustes ainult 58 välisteadlast ja igal aastal on nende arv pidevalt kasvanud. Haridus- ja teadusministeerium plaanib rahvusvahelistumisse investeerida praegusel rahastamisperioodil Dora+ ja Mobilitas+ programmide kaudu ligi 50 miljonit eurot.

Möödunud õppeaastal moodustas välisüliõpilaste arv esmakordselt rohkem kui viis protsenti Eesti üliõpilaste koguarvust ulatudes peaaegu 3000 tudengini. See on kindlasti suur edasiminek võrreldes eelneva õppeaastaga, mil välistudengite arv jäi alla nelja protsendi. Kümme aastat tagasi oli nende osakaal ühe protsendi piirimail jäädes alla tuhande tudengi.

Sel aastal TTÜ tehtud uuringu järgi soovivad üle poole TTÜs õppivad välistudengid jääda pärast lõpetamist Eestisse tööle. Kuid kindlasti on meil vaja palju pingutada, et välistudengid ainult ei õpiks Eestis, vaid leiaksid siin ka võimaluse tööle jääda ning panustada meie majanduse arengusse.

Meie elanikkond vananeb ning üha vähem siseneb noori inimesi tööjõuturule. Nii Maailma Majandusfoorumi kui ka Lausanne’is asuva Institute for Management Developmenti konkurentsivõime uuringute järgi on Eesti ettevõtluse arengu üheks peamiseks takistuseks kvalifitseeritud töötajate nappus. Välistudengite rakendamine meie tööjõuturul aitaks teatud osas seda probleemi leevendada.

Nii välismaa teadlaste kui ka tudengite arvu suurendamiseks on meil vaja lihtsustada bürokraatlike takistusi. Selles osas on juba tehtud olulisi samme lihtsustades kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu Eestisse tulemist ja siia jäämist. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on käivitanud Work in Estonia programmi. Kuid veel olulisem on inimeste suhtumine. Avatud ja tolerantne ühiskond loob kindlasti eeltingimused, et teistest riikidest ja kultuurikeskkondadest pärit teadlased ning tudengid sooviksid Eestisse tulla, siia jääda ning siin karjääri teha. Kordan selguse mõttes üle, et ebatolerantsus, sallimatus ja viha erineva taustaga inimeste suhtes pärsib Eesti teaduse, majanduse ja ühiskonna arengut.

Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise oluliseks komponendiks on ka Eesti üliõpilaste õppimise soodustamine välismaal. Teadus- ja arendusnõukogule (TAN) koostatud raporti üks ettepanekutest käis välja mõtte, et välismaal õppima suunduvatele üliõpilastele tuleb võimaldada sihtotstarbelist õppelaenu. Riigil on juba olemas stipendiumid õpingute toetamiseks välismaal, kuid kindlasti tuleb rahastamisvõimalusi suurendada ja mitmekesistada.

Eesmärk on luua tingimused, mis ei soosiks ajude väljavoolu, vaid nii-öelda ajude ringlemist. Välismaal sooritatud õpingute, praktikate ning teadustöö abil saadud vahetud kogemused ja kontaktid loovad eelduse, et uued ideed tulevad nii Eesti teadusesse ja kõrgharidusse kui ka ettevõtlusesse.

Avaliku sektori kulutuste puhul teadus- ja arendustegevustesse on vaja läbi mõelda rohkem nende investeeringute seotus ühiskonna vajadustega. Nagu arutasime eelmisel nädalal riigikogu kultuurikomisjoni liikmetega on Eesti arengu edendamiseks ja rahvuse püsima jäämiseks olulised rahvusteadused. Samuti on oluline, et teaduse ja ettevõtluse vahel oleks tihe side. Ettevõtlusorganisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et ka rakendusliku iseloomuga avaliku sektori teadus- ja arendustegevusmeetmed on tihtipeale kujundatud teadlaste keskselt, mitte ettevõtjate vajadustest lähtuvalt.

Näide piiratud koostööst on ka ettevõtlussektori pool finantseeritud avaliku sektori teadus- ja arendusasutuste kulutused. Need on ulatunud nii 2013. aastal kui ka 2014. aastal üle kuue miljoni euro. See on oluline parenemine võrreldes eelnevate aastatega, kus need on jäänud nelja kuni viie miljoni euro piirimaile. Samas on ettevõtete ja teadusasutuste vahelisel koostööl Eestis palju arenguruumi. Vaadates neid kulutusi protsendina teadusasutuste kogukulutustest on Eesti nii Euroopa Liidu kui ka OECD keskmistest näitajatest tugevasti maha jäänud.

Vähenenud on ka ettevõtlussektori palgatud täiskohaga inseneride ja teadlaste arv. Aastatel 2011 ja 2012 oli nii avaliku kui ka ettevõtlussektori peale kokku 4500 täistööajaga teadlast ja inseneri, millest kolmandik töötas ettevõtlussektoris. 2014 aastal oli täistööajaga inseneride ja teadlaste arve paarisaja võrra väiksem ning see tuli ennekõike langusest ettevõtlussektoris. Nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järgi on nii sisulise kui ka märgilise tähendusega. Ühest küljest väljendab see soovi arendada tegevusi teadmuste põhiseks. Teisest küljest annab see signaali teadlaste ja inseneride järelkasvule, et tasub näha vaeva ning investeerida haridusse.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi tugevusi ja nõrkusi kajastab Euroopa Liidu poolt koostatud iga aastane Innovation Union Scoreboard. 2015 olime seal endiselt 13. kohal nagu ka 2014. aastal. Kuid hoolimata selle koha säilitamisest paigutati meid mõõdukate innovaatorite hulka võrreldes varasemate aastate innovatsiooni järgijate grupiga. Paratamatult tuleb küsida, kuidas saaksime innovatsiooni paremini soodustada?

Eesti puhul ei ole takistuseks klassikaline teadustegevus ja teadusasutuste töö ning nendele tegevustele panustatud ressursid. Peamiseks katsumuseks on ennekõike innovatsiooni soodustamine keskmise- ja väikese suurusega ettevõtetes. See puudutab innovatsiooni laiemalt. Nii toote-, protsessi- kui ka turundusinnovatsiooni. Eesti ettevõtetel on vaja oskust ja võimet luua uusi innovaatilisi tooteid, neid müüa ja eksportida.

Tuleb rõhutada, et innovatsioon ei ole ainult teaduse põhine, vaid ka laiemalt teadmiste põhine. Steve Jobs on kord välja öelnud mõtte, et innovatsioon ei olene sellest kui palju Sul on rahalisi vahendeid teadus- ja arendustegevuseks.

/---/

Võimekuse kasv eeldab ka muutusi hariduses ja teaduses. Teadus- ja arendusnõukogu raport leiab, et senine kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk on Eesti suurust, konkurentsipositsiooni ning majanduslikku jätkusuutlikkust arvestades liialt killustunud ja vajab konsolideerimist. Samuti leiab raport, et on vaja suuremat ülikoolide vahelist koostööd, et suurendada teadmus- ja tehnoloogiasiiret. Üheks lahenduseks on siin ühtse ettevõtte loomine selle soosimiseks.

/---/

Suurema koostöö ja ühinemiste suunas kõrgkoolidel ja teadusasutustel tuleb paratamatult liikuda, kuna tuleb mõista, et Eesti on väike ja ressursid on piiratud. Arusaadavalt võib konkreetse konsolideerimis- ja ühistegevuse mudelite üle arutada lähtuvalt osapoolte era- ja avalikest huvidest. Initsiatiivi ja debatti ühistegevuste teemal tuleb tervitada, mitte seda eos maha suruda. Alati on põhjust otsida võimalusi teha asju paremini. See on teadus- ja arendustegevuse põhiolemus.

Eesti teadlased ja Eesti teadus on olnud edukad ning meil on aasta aastalt olnud võimalik näha uusi saavutusi. Kuid kindlasti on palju arenguruumi Eesti teaduse rahvusvahelistumisel. Eestisse on vaja rohkem välisõppejõude ja tudengeid. Tuleb soodustada Eesti üliõpilaste ja teadlaste võimalusi kogemuste saamiseks rahvusvahelistes tippülikoolides.

Teadust ei tehta ainult teaduse enda pärast, vaid teadlased peavad suutma näidata enda tegevuste puhul ka laiemat panust Eesti ühiskonnale ja majandusele. Teadmistepõhise majanduse arenguks on oluline suurema koostöö saavutamine ettevõtjate ja teadlaste vahel. Tuleb soosida teadmus- ja tehnoloogiasiiret.

Nende eesmärkide täitmise eelduseks on muutused mängureeglites ning rahastamismudelites. Kuid ennekõike on vajalikud muutused kõigi osapoolte endi mõttemallides ja käitumismudelites. Albert Einstein on öelnud, et mõttemalli muutmine on raskem kui aatomi poolitamine. Usun, et koos saame sellega hakkama.