Magusaine võib toita näljatunnet
Suhkrut asendavate magusainetega käivad kaasas omad mured. Ameerika teadlaste uuring osutab, et populaarne suhkruasendaja sukraloos petab organismi ning korraldab parajat segadust.
Kathleen Page Los Angelesest Lõuna-California Ülikoolist ja tema kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Metabolism, et sukraloos aktiveerib söögiisu ja kehakaaluga tegelevat ajuosa hüpotalamust rohkem kui harilik suhkur.
Sukraloos mõjutab ka infovahetust hüpotalamuse ja näiteks motivatsiooni ja otsustamist juhtivate ajuosade vahel.
Page ja tema kolleegid tegid katseid 75 inimesega, kellele anti juua kas puhast vett, suhkruvett või sukraloosiga magustatud vett. Enne ja pärast joomist võeti katseisikutelt vereproov, tehti ajust funktsionaalse magnetresonantsi meetodil pilt ning küsiti näljatunde kohta.
Selgus, et sukraloos suurendas hüpotalamuse aktiivsust ning näljatunnet eriti just ülekaalulistel inimestel. Erinevalt suhkrust ei suurenenud sukraloosi toimel veres täiskõhutunnet tekitavate hormoonide tase. Puhta vee joomisega võrreldes tõstis sukraloos hüpotalamuse aktiivsust, kuid ei muutnud näljatunde taset.
Tulemused näitavad, et suklaroos petab aju, sest tema magusa maitsega ei kaasne keha jaoks kasutuskõlblikku energiat ehk kaloreid.
Suhkruvee joomine tõstis, nagu arvata võiski, veresuhkru ja seda reguleerivate hormoonide nagu insuliini ja GLP-1 taset. Sukraloos ei mõjutanud veresuhkru ega hormoonide taset. Just need hormoonid annavad ajule teada, et keha on saanud kaloreid, mistõttu tuleb näljatunnet alandada.
Suhkru ja sukraloosi toime erines rohkem just ülekaalulistel katseisikutel, aga erines ka naistel natuke rohkem kui meestel.
Page ja kaasautorid järeldavad, et kalorivabad magusained võivad mõjutada hüpotalamuses tähtsaid söögiisu reguleerivaid mehhanisme. Täiskõhutunde nõrkus võib aga panna inimesi liiga palju sööma.
