"Kui tahame, et meil oleksid Eestis samad võimalused nagu Taanis, on konvergents hea asi," ütleb Taani juurtega Tallinna Tehnikaülikooli täisprofessor ja Eesti Panga uurimistööde juhendaja Karsten Staehr. Tema uuringutes tähendab konvergents, et riigid muutuvad elatustasemelt sarnasemaks: piltlikult öeldes jõuavad vaesemad riigid rikkamatele järele ostujõu poolest.

Koostöös Meiyu Lu-ga Ostrava Ülikoolist uuris Staehr sissetulekute sarnasemaks muutumist ning majanduskasvu kiirust 30 postkommunistlikus riigis. Selleks analüüsis ta võrdlevalt nende riikide sisemajanduse koguprodukti (SKP) näitajaid elaniku kohta aastatel 1995–2023. Analüüs näitas, et sissetulekud on Kesk- ja Ida-Euroopa 11 riigis muutunud sarnasemaks. "Samas tähendab konvergents, et kui sa oled üsna rikas, ei liigu sa kiiresti edasi. Seda oleme näinud ka Eestis, kus majandus ei kasva väga kiiresti, vaid teeb viimastel aastatel hoopis vähikäiku," märgib Staehr.

Vahe Lääne-Euroopaga väheneb visalt

Majandusteadlaste kõnepruugis võib konvergents tähistada erinevaid nähtusi. "Näiteks räägitakse hinnatasandi konvergentsist. Kui liitusime euroalaga, öeldi, et hinnad muutuvad euroalal sarnasemaks ehk konvergeeruvad," kirjeldab Karsten Staehr. Teda ja Lu'd huvitas aga teaduskeeli tegelik SKP konvergents ehk inimeste sissetuleku tegelik väärtus. "Meid huvitas, mida sa oma sissetuleku eest osta saad," täpsustab ta.

Analüüsis selgus, et tervikuna on 30 endise kommunismimaa majandus kasvanud igal aastal 2,3 protsendipunkti kiiremini kui n-ö vanade Euroopa Liidu liikmesriikide majandus tervikuna. Viimaseid tähistab lühend EU-15: see viitab 15 riigile, kes kuulusid Euroopa Liitu 1995. aasta 1. jaanuari seisuga. Näiteks kuuluvad nende sekka Soome, Rootsi ja Taani, aga ka praeguseks Euroopa Liidust lahkunud Ühendkuningriik.

"Tulemused näitavad, et praeguses tempos kuluks 40 aastat, et sissetulekulõhe väheneks endiste idabloki ja EU-15 riikide vahel poole võrra," osutab Staehr. Tegu on tema sõnul väga aeglase kasvuga. Esiteks ei tohiks olla EU-15 riikidele järgi jõudmine keeruline, sest ka neid riike on viimastel aastatel tabanud majandus- ja tervisekriisid.

"Teisalt kui vaatame, kui kiiresti Lääne-Euroopale või USA-le järgi jõutakse, saame kõikjal sama keskmise: kaks protsenti kasvu aastas ja 40 aastat, et lõhet poole võrra vähendada," sõnab täisprofessor.

Samal ajal täheldasid Staehr ja Meiyu Lu, et omavahel muutuvad elatustasemelt sarnasemaks 11 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki. Lisaks Eestile kuulusid sellesse rühma Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. "Näiteks Rumeenia kohta näitavad andmed, et nad on nüüd sama rikkad kui Läti. Käisin Rumeenias eelmisel suvel ning seda on kohapeal näha: nad on tõesti järgi jõudnud," tõdeb Staehr.

Selline sarnastumine näitab korraga nii konvergentsi helgemat poolt kui ka selle varjukülje. Helgema poolena on näiteks Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia nüüd rikkamaks saanud. "Varjuküljena, kui olla selles rühmas üks rikastest riikidest, näiteks Sloveenia, Tšehhi või Eesti, siis ei kasvata väga kiiresti," võrdleb täisprofessor.

Selliseid riike on tabanud nn keskmise sissetuleku lõks. "Riigid, mis jõuavad teatud tasemeni – umbes 75 protsendini EU-15 keskmisest või 50 protsendini USA sissetulekutasemest, paistavad aeglaselt edasi liikuvat," selgitab Staehr. Tema hinnangul kipuvad riigid suhteliselt hea elatustaseme juures muutuma mõneti laisaks või enesega rahulolevaks. Sel juhul ei pruugi nad enam teha reforme ega ebamugavaid majandusotsuseid. "Eesti paistab olevat kiirust maha võtnud ning võib-olla on siingi jõutud teatavale enesega rahulolu tasemele," oletab täisprofessor.

Pettepiltide küüsist välja

Euroopa Liidu vaatest annab konvergents tunnistust, et liidu poliitika toimib laias plaanis. "See on kõige tuum, et elatustaseme erinevused peaksid liidu eri piirkondades vähenema. Selle nimel tehakse palju poliitikat, sh ühtekuuluvuspoliitikat," selgitab Karsten Staehr. Eesti on tema hinnangul EL-i ühtekuuluvusfondist palju kasu saanud ning Bulgaaria ja Rumeenia veel rohkem.

Kui Kesk- ja Ida-Euroopa riigid muutuvad rühmana sarnasemaks ning vähendavad vahet EU-15 maadega, siis iga üksiku riigi sisse vaadates Staehri hinnangul mingit ühtlustumist ei paista. "Näeme, et üksikud kesksed või pealinna lähedased regioonid kasvavad kiiresti ning teised regioonid väga aeglaselt," osutab ta. Eestiski koondub elanikkond Tallinna ümbrusse, kus palgad on kõrgemad, samas kui muud maakonnad kaotavad elanikke. Sama pilti on Staehri sõnul näha kogu Euroopas.

Eesti soovib täisprofessori hinnangul aga uuesti käima saada konvergentsi rikaste Lääne-Euroopa riikidega. Sestap soovitab ta Eestil investeerida rohkem haridusse, ent ka taristusse, eesotsas korraliku maanteevõrguga. "Rohkem tuleks investeerida tervisesse, tagamaks, et inimesed oleksid terved ja käiksid tööl," lisab ta. Veel soovitab ta mõelda avaliku sektori reformidele. "Võtame näiteks postisüsteemi. Kui Taanis polegi enam postkontoreid, siis miks peaksid need siin olema?" arutleb ta. Teisisõnu pole küsimus üksnes ressurssides, vaid ka selles, kui tõhusalt nende abil avalikke teenuseid pakutakse.

Praegust Eesti olukorda iseloomustab tema sõnul samuti keskmise sissetuleku mugavuslõks. "Kui ma 2006. aastal Eestisse tulin, oli Eesti tehnoloogiliselt palju arenenum ja IT-le orienteeritum, kui Taani ja Norra. Nüüd oma koduriikidesse minnes on pilt teine," kõrvutab ta. Muu hulgas jätavad Eestis postiteenuse kõrval soovida üleriigilised transpordiühendused.

"Eestis 2007. aastani toimunud kasv oli tüüpiline sellele, kuidas kasvavad riigid arengumaades. Nad muudkui laenavad, et edasi liikuda," selgitab Staehr. Kui nullindatel oli kasv nii kiire, et Andrus Ansip lubas Eesti 15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi sekka viia, siis peale 2008. aastat lõpetasid rahvusvahelised investorid Eestile raha laenamise.

Sellest peale pole Eestis nii kiiret majanduskasvu enam nähtud. "Joobusime võib-olla liialt sellest, kui lihtne on kasvada palju laenates. Oleme need laenud viimastel aastatel tagasi maksnud, aga pidasime kasvu lihtsamaks, kui see tegelikult on," tõdeb täisprofessor.

Karsten Staehr ja Meiyu Lu kirjutavad oma uuringust ajakirjas Eurasian Economic Review.