Uuring: Euroopa ettevõtjate leibkonnad varjavad kolmandikku oma tuludest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eestis jätavad ettevõtlusega tegelevad pered keskmiselt teatamata 19–25 protsenti oma sissetulekutest.
Eestis jätavad ettevõtlusega tegelevad pered keskmiselt teatamata 19–25 protsenti oma sissetulekutest. Autor/allikas: rahandusministeerium

Euroopas jätavad ettevõtlusega tegelevad leibkonnad teatamata keskmiselt 10–40 protsenti oma sissetulekutest. Eestis jääb sellisest tulust teatamata 19–25 protsenti, mis paigutab meid Ida- ja Kesk-Euroopa keskmiste sekka, selgub Eesti majandusteadlaste uuringust.

"Iga ühiskonna jaoks on oluline teada, kui palju jääb makse kogumata, aga ega seda kerge hinnata ei ole," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduse dotsent Merike Kukk. Arvestades, et inimeste küsitlemine nende teatamata tulude kohta ei anna tulude varjamisest tõest ülevaadet, tuleb dotsendi sõnul kasutada teisi uurimisviise, näiteks tarbimismeetodit.

Koos professor Karsten Staehri ja Essexi Ülikooli vanemteaduri Alari Paulusega võrdleski Merike Kukk tarbimismeetodi abil leibkondade sissetulekute teatamist 14 Euroopa riigis. Uurimisrühm keskendus kahe täiskasvanuga, ent erineva sissetulekuallikaga leibkondadele.   

"Võrdlesime palgatöötajate ja ettevõtlustulu saajate raporteeritud sissetulekut ja tarbimist, kontrollides kõiki teisi sotsiaal-demograafilisi näitajaid, mis võivad tarbimist mõjutada," ütleb Kukk.

Dotsendi sõnul tarbivad sarnase perekonnatüübi, laste arvu, perepea vanuse ja tööturu staatusega perekonnad oma sissetulekuga võrreldes suhteliselt ühtmoodi. Teatamata tulud ilmnevad aga kahe perekonna võrdluses, kus ühes on ainult palgatöötajad ja teises vähemalt üks ettevõtlustulu saaja. Kui need perekonnad teatavad oma tulu samamoodi, ent ettevõtlustulu saav perekond tarbib rohkem, saab arvutada, kui palju suurem peaks olema ettevõtlustulu teeniva pere tegelik sissetulek, et nende tarbimine oleks võrreldav palgakorjaja pere tarbimisega keskmiselt. "Sissetuleku vahet võib käsitleda kui sissetuleku alaraporteerimist, mille pealt ei ole eeldatavalt ka makse makstud," seletab dotsent.

Kuna ettevõtlustulu deklareerib ainult ettevõtja ise, keskendus praegune uuring nagu enamik uurimusi just ettevõtjate maksukäitumisele. "Palgatöötajatel endil ei ole omal käel võimalik oma sissetulekut varjata, sest tööandja edastab info töötaja palga ja sellelt makstavate maksude kohta riigile, töötaja saab kätte töötasu peale makse," lisab Kukk.

Eestis varjatakse umbes viiendikku tulust

Oma uurimuses kasutasid Merike Kukk, Karsten Staehr ja Alari Paulus Euroopa riikide 2010. aasta andmeid. Kõrvutuses ilmnes, et riigiti erineb ettevõtlustulu teenivate leibkondade raporteerimata jäänud sissetuleku osa päris palju. Keskmiselt jääb Euroopas teatamata 10–40 protsenti ettevõtlustulust.

"Üllatuslikult väikese osakaalu saame mõnes Lõuna-Euroopa riigis nagu Bulgaarias, Kreekas, Portugalis ja Rumeenias," tõdeb Kukk. "Samas Balti riikides saame maksudest hoidumise osakaalu samas suurusjärgus nagu teistes uurimistöödes."

Eestis jätavad ettevõtlusega tegelevad pered keskmiselt teatamata 19–25 protsenti oma sissetulekutest. Dotsendi sõnul paigutub Eesti sellise tulemusega Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas keskmiste sekka. Baltimaade võrdluses on Eesti tulemus sarnane Leedu omaga, samas kui Lätis on teatamata sissetulekute osakaal mõnevõrra suurem.

Merike Kukk täpsustab, et kuna kasutas koos kolleegidega uurimuses kaudset meetodit, ei pruukinud kolmik saada õigeid tulemusi riikide kohta, kus ka palgatöötajatel on palju võimalusi oma sissetulekuid varjata. Neis riikides võis juhtuda, et palgatöötajad ja ettevõtjad raporteerisid ühesugust sissetulekut ja tarbimist, mistap tuleb dotsendi sõnul tuleb tarbimismeetodil saadud riikide järjestusse suhtuda teatava mööndusega.

"Oma arvutustega saame kinnitada, et riikidel on mõistlik pöörata tähelepanu ettevõtlustuludele ja nendelt maksude maksmisele, sest siin jääb riikidel märkimisväärne osa makse kogumata," tõdeb Kukk samas.

Merike Kukk, Karsten Staehr ja Alari Paulus kirjutavad maksupettusest Euroopas ajakirjas International Tax and Public Finance.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: