Saksamaa Regensburgi Ülikooli teadlaste juhitud uuring kasutas Ühendkuningriigi biopanga andmeid. Nad analüüsisid 86 252 inimese kehalist aktiivsust vanuses 42 kuni 79 aastat. Osalejad kandsid randmel kiirendusandurit, mis jälgis nende aktiivsust. Teadlasi eristasid kellaaja põhjal nelja aktiivsusmustrit: mõned olid aktiivsed kogu päeva vältel, teised päeva lõpus, kolmandad hommikul ja õhtul ning neljandad keskpäeval ja öösel, vahendab The Guardian.

Üle viie aasta kestnud jälgimisperioodi jooksul esines 529 soolevähi juhtumit. Andmed näitasid, et vähenenud jämesoolevähi riskiga seostusid kaks igapäevast aktiivsuse tippu, umbes kell kaheksa hommikul ja kuus õhtul, lisaks teiste kehalise aktiivsusega seotud eelistele.

Inimestel, kes olid aktiivsed nii varahommikul kui ka hilisel pärastlõunal, oli jämesoolevähi tekkerisk kaks korda madalam kui terve päeva aktiivsetel inimestel – võrreldes kontrollrühmaga vastavalt 11 ja kuus protsenti.

Keskpäeval ja öösel aktiivne olemisel soolevähi ennetamise mõttes kasu polnud. Samuti oli andmestik ebamäärane nende inimeste puhul, kes olid aktiivsed ainult päeva lõpus. Sealjuures kehtisid tulemused isegi siis, kui uuringu autorid võtsid arvesse uurimisaluste suitsetamist, vahetustega tööd ja muid tegureid, mis võivad inimese vähiriski kergitada.

"Kui saame tulevaste uuringutega avastusele kinnitust, võib see pakkuda inimestele lihtsat, kuid samas mõjuvat viisi oma vähiriski vähendamiseks treeningu ajastamise kaudu," ütles uuringu üks autoritest, professor Michael Leitzmann. Teadlased loodavad, et uurimus võiks tulevikus viia ka täpsemate soovituste väljatöötamiseni, mis hõlmavad näiteks spetsiifiliste kehalise aktiivsusmustrite välja töötamist.

Soolevähk võib areneda jämesoole mis tahes osas, mis hõlmab käärsoolt ja pärasoolt. Samuti on see üks levinumaid vähivorme maailmas.

Uuring ilmus ajakirjas BMC Medicine.