Esimest korda ajaloos kasvab soolevähi diagnooside hulk just nooremate inimeste arvelt ja seda kogu maailmas. Ameerika Vähiliidu vähi seireuuringute vanemteadur Hyuna Sung ja kolleegid vaatasid läbi 50 riigi terviseandmed. Aastatel 2008–2017 suurenes neist 27 riigis alla 50-aastaste inimeste soolevähi diagnooside arv. Enim ehk neli protsenti kasvas noorte soolevähihaigete hulk Uus-Meremaal ja Tšiilis ning Puerto Ricos ja Inglismaal vastavalt 3,8 ja 3,6 protsenti, vahendab The Guardian.

Miks soolevähki just noorematel inimestel rohkem esineb, pole veel selge. Uue uuringu autorite sõnul on muutuse taga tõenäoliselt rämpstoidu söömine, vähene kehaline aktiivsus ja epideemiaks paisunud rasvumine.

Sungi sõnul on soolevähi noorematel inimestel esinemine üleilmne nähtus. Varasematest uuringutest oli tema sõnul teada, et soolevähk muutub noorematel inimestel sagedasemaks eeskätt rikastes lääneriikides. Nüüd paistab sama suundumus silma üle terve maailma, hoolimata seal valitsevatest majandusoludest.

Praeguseks esineb soolevähki noortel täiskasvanutel niivõrd tihti, et teadlaste sõnul võib see viia haiguse sagenemiseni ka vanematel inimestel. Viimaste seas on soolevähi esinemus siiani püsinud samal tasemel või vähenenud. Teisisõnu võib uus tõusutrend nurjata aastakümneid tehtud ponnistused haigusega võitlemisel.

Sungi sõnul on uue üleilmse murettekitava leiu valguses vaja leida vähi ennetuseks uusi tööriistu. Seejuures peab arvestama, et tegu on just elustiilist ehk toitumisest ja kehalisest aktiivsusest tulenevate vähkidega. Samuti on Sungi sõnul oluline täpselt mõista, mis tegurid soolevähi noorenemist soodustavad. Seda teades saaks luua tõhusaid ennetusmeetmeid, mis sihiks just nooremaid põlvkondi ja arvestaks nende kohalikke olusid.

Väike, kuid mõtlemapanev muutus

Uuringus selgus, et aastatel 2008–2017 kasvas soolevähki haigestumine 25–49-aastaste inimeste seas veidi enam kui pooltes uuritud riikides. Inglismaal, Norras, Austraalias, Türgis, Costa Rical ja Šotimaal oli kasvutrend noorte naiste seas suurem kui meestel.

Soolevähk on maailmas kõige sagedamini diagnoositud vähkide seas kolmandal kohal. Surmaga lõppevatest vähkidest paigutub see aga teisele kohale. Aastal 2022 diagnoositi maailmas üle 1,9 miljoni uue soolevähijuhu ja haiguse tagajärjel suri 904 000 inimest.

Uuringuga mitte seotud Ühendkuningriigi Vähiuuringute keskuse tegevjuhi Michelle Mitchelli sõnul on vähidiagnoosil inimesele ja tema perele suur mõju. Ehkki võrreldes ülle 50-aastastega on nooremate inimeste haigestumus endiselt väga väike, on Mitchelli sõnul siiski oluline mõista uue kasvutrendi tagamaid.

Uuel uuringul olid omad piirangud. Näiteks lõppes kasutatud andmestik ära 2017. aastaga ehk see ei pruugi anda praegusest olukorrast tõepärast pilti. Lisaks kasutas töörühm riikide piirkondlikke terviseandmeid. Sestap ei pruugi igas riigis olla võimalik teha kogu elanikkonna kohta käivaid üldistusi.

Uuringuga mitte seotud Dublini Trinity College'i biostatistika kaasprofessori David Robert Grimesi sõnul peaks uutesse tulemustesse suhtuma ettevaatusega. Tema sõnul on vähistatistikat rahvusvaheliselt võrrelda keeruline, sest andmete kvaliteet ja kättesaadavus kõiguvad tugevalt.

Grimesi sõnul tuleks hoiduda ka uuringu leidude põhjal kiireid järeldusi tegemast. Näiteks oli Inglismaa üks suurima noorte inimeste haigestumise kasvutrendiga piirkondi. Samas jäi haigestumus Walesis, Šotimaal ja Põhja-Iirimaal palju väiksemaks, olles vastavalt 1,55, 0,64 ja 0,54 protsenti. Grimesi hinnangul tekitab selline vahe sama riigi eri osade vahel andmestiku osas küsimusi.

Hyuna Sungi sõnul on aga oluline, et rohkem inimesi oleksid teadlikud soolevähi sümptomitest. Näiteks viitavad võimalikule soolevähile pärasoole veritsus, valu kõhuõõnes ja ilma selge põhjuseta kaalukaotus. 

Uurimus avaldati ajakirjas Lancet Oncology.