Kuigi tehisaru on kasulik tulevikutehnoloogia, nõuab tõelise väärtuse avaldumine strateegilist ja ühiskonna eri tahkudega arvestavat lähenemist. "Palju räägitakse tehisaru (TA) progessist ja kasutusest Räniorus, kuid üsna vähe mõeldakse sellele, kuidas tuua tehnoloogia maa peale ehk muuta rakendatavaks avalikus sektoris päris probleemide lahendamisel. Ainult viimasest sünnib see, mida võime nimetada avalikuks väärtuseks," märkis TA tarvitamise hetkeseisust värske doktor Colin Pascal van Noordt.

Oma doktoritöös uuris van Noordt, mida tähendab TA tehnoloogiate kasutamine avalikus halduses, millised on seda tagant tõukavad ja pidurdavad tegurid ning seda, kuidas loob uute tehnoloogiate kasutuselevõtt avalikku väärtust. 

Nutikad arvutisüseemid

TA all mõistetakse tavaliselt arvutisüsteeme, mis lahendavad ajalooliselt vaid inimmõistusele jõukohaseid ülesandeid. Andme- ja arvutusvõimsuste kasvuga on järjest rohkem taolisi probleeme võimalik üle kanda tehnoloogiatele, mis inimeste elu selle võrra lihtsamaks muudavad, selgitas van Noordt. 

Täpsemalt keskendus teadlane TA kasutusele avalikus halduses ehk valdkonnas, mis hõlmab avalike institutsioonide nagu ministeeriumite, kohalike omavalitsuste ja parlamentide tegevust. Tema sõnul on tegu bürokraatiatega, mis on olemuselt küll aeglasemad ja sageli vähem paindlikud kui näiteks eraettevõtted. Samas on nende roll avalik ehk seotud valitsemise hoobade, nagu poliitikakujundamise ja teenuste pakkumisega, mis loovad omakorda avalikku väärtust. 

"Avalike institutsioonide keskne ülesanne on edendada ühiskonna arengut. Muidugi saab taolist väärtust luua ja mõõta sajal erineval viisil, kuid kesksel kohal peaks olema kodanike ootuste suhe avalike haldajate tegevusega," selgitas van Noordt.

Koostöös Euroopa Komisjoni TA jälgimisrühmaga AI Watch valminud kraaditöös uuris van Noordt rohkem kui 800 sellist avalikus kasutuses olevat TA lahendust. Laia ampluaa tõttu ulatusid näited Hispaanias kindlustuspettusi tuvastavast TA-st avalike teenuste kõnerobotite ja Eesti põldude niitmisseisu hindava sateliitandmete kasutuse infosüsteemini SATIKAS.

Samas polnud ükski uuritud TA lahendus värske doktori sõnul võrreldav kultusfilmi Blade Runner tüüpi ulmega. Kõige sagedamini on tegu lihtsate personaliseeritud või paberimajandust operatsionaliseerivate vahenditega nagu kõnetuvastus ja automatiseeritud vormitäitjad. "Nende peamine väärtus seisneb ametnike aja säästmises, võimaldades neil keskenduda bürokraatia asemel tähenduslikumatele tööülesannetele," selgitas van Noordt. 

Täpsemalt hõlmab TA-rakenduste abil tekkiv väärtus Van Noordti hinnangul kolme avaliku halduse suunda: poliitikakujundamist, avalikke teenuseid ja organisatsioonide sisejuhtimist. "TA-d saab kasutada andmepõhiste ja kodanike eelistustega arvestavate poliitikate kujundamiseks, viipekeele raaltõlkeks ehk teenuste kättesaadavuse parandamiseks, aga ka institutsioonide siseelu mugavdamiseks. Viimase tarvis kasutab näiteks riigikogu kõnetuvastust," selgitas uurija.

Samas ei lähe just kõik lepase reega

Kuigi tehisaru on sõnana lööv ehk kõnetab inimesi igal avaliku sektori tasandil, pole selle kasutamine ja institutsionaalne kohandamine sugugi lihtne. Colin van Noordti hinnangul võib peamised pidurid jagada nelja kategooriasse: piiratud teadlikkus, rahapuudus, organisatsioonide pärssiv sisekultuur ja võimetus valada tehnoloogiline areng selgete lahenduste vormi.

Just viimast peab van Noordt TA keskseks pudelikaelaks. "Sul on vaja inimesi, kes tuvastaks esmalt probleemi, mida oleks võimalik üldse TA-ga lahendada. See eeldab juba teadlikkust nii tehnoloogiate arengu seisust, poliitikatest kui ka spetsiifilistest lahendustest. Kui probleem on tuvastatud, pead aga leidma need inimesed, kes selle kõikehõlmava tehnoloogilise arengu väga spetsiifiliste avalike probleemide keelde suudaks tõlkida. Need on kaks paralleelmaailma, mis teineteisega hästi ei suhestu," selgitas TA uurija.

Van Noordti sõnul leiavadki riigid end seetõttu sageli olukorrast, kus vihased ettevõtjad ja tehnoloogiate arendajad süüdistavad avalikku sektorit väheses innovatsioonis. Samal ajal puudub ka arusaam, milliseid kitsaskohti ja kuidas lahendada.

Organisatsioonide sisekultuuris on van Noordti hinnangul peamine takistus hirm TA-lahenduste ees. Enamasti kardetakse nende tulekuga kaasnevat töökohtade kadu. "Tegelikult on see põhjendamata või vähemalt mina pole seda näinud. Töö mitte ei kao, vaid seda tekib igal tasandil juurde. TA-tehnoloogiaid ja selle aluseks olevat bürokraatiat on vaja pidevalt nii toetada, korrastada kui ka ajakohastada," selgitas teadlane. 

Euroopa Liidus ei pea van Noordt üleliia tõsiseks ka neid ohte, mida seostatakse suurte andmemahtude töötlemise, aga ka riikide, nagu Hiina või Iisraeli, jälgimistehnoloogiatega. "Muidugi peab riskidest teadlik olema. Tavaliselt kehtib reegel, et mida parem on seire, seda paremad on ka tulemused. Samas teame, et kurikuulus Hiina sotsiaalse krediidi süsteem ju tegelikult ei toimi ja suuremat rolli mängib selle rahvusvaheline maine. Lisaks on Euroopas rakendatavad TA-tehnoloogiad taoliste moraalsete riskide tekitamiseks liialt algelised," sõnas uurija.

Mida siis ikkagi teha, et parem oleks? 

Colin van Noordti arvates tuleks TA-st mõelda samaaegselt nii strateegiliselt kui ka kõikehaaravalt. Üle tuleb saada tehnoloogilis-fatalistlikust arusaamast, et TA areng lahendab meie probleeme iseseisvalt. Tema sõnul peab igal lahendusel olema selge strateegiline mõõde, mis arvestaks poliitikaloome ja avaliku haldusega selle mitmekesisuses ja keerukuses.

Selline lähenemine hõlmab endas ka õiguslike ja organisatoorsete eripärade ehk konteksti tundmist, sihitud ja läbimõeldud tegevust, aga ka mainekujundusest kaugemale ulatuvat selget juhtimist. "Võim seda teha kuulub rahvale ja institutsioonidele. Mõtlematus ja teadmatus on aga ohtlikud," lisas uurija. 

Näiteks kiidab van Noordti ses vallas Eesti lähenemist. "Teie tugevusteks on küllaltki selgelt defineeritud riiklik TA-strateegia, oma e-valitsemise ökosüsteem ja pikk perspektiiv, mis näeb TA-d juba aastaid väldanud digiriigi "traditsiooni" jätkuna," selgitas uurija. Kui paljude riikide jaoks on TA endiselt ressursimahukas kohustus, mille ainus kokkupuude riigiga on reguleerimine, siis Eesti näeb TA-s strateegilist võimalust juba olemasolevas suunas midagi oma piiratud vahenditega ära teha.

"Muidugi näeme ka Eestis mujalt Euroopast tuttavaid probleeme, nagu pilootprojektide katkestamist ja ressursinappust, kuid arvestades, et TA on võrdlemisi noor valdkond, kus võitjad ja kaotajad veel puuduvad, olete stardipaku poolest siiski väga heas kohas," võttis van Noordt teema kokku.

Colin Pascal van Noordt kaitses doktoritöö "Public Value Creation with Artificial Intelligence Technologies in Public Administration" ("Avaliku väärtuse loomine tehisintellekti tehnoloogiatega avalikus halduses") 1. detsembril Tallinna Tehnikaülikooli R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis. Tööd juhendasid kaasprofessor Anu Masso (Tallinna Tehnikaülikool), professor dr.Ir. Joep Crompvoets (KU Leuven) ja Dr. Gianluca Misuraca (Madridi Tehnikaülikool). Tööle oponeerisid professor dr. ing. Bram Klievink (Leideni Ülikool) ja professor Albert Meijer (Utrechti Ülikool).