Tartu Ülikooli tarkvaratehnika professor Marlon Dumas sõnas, et tarkvaraarendajate seas on huvi ChatGPT-sarnaste juturobotite vastu väga suur. Neilt töö võtva konkurendi asemel näevad arendajad tehisaru abivahendi ja tööriistana, mis tööülesannete täitmist lihtsustab. "Arendajatele meeldib näiteks ChatGPT-d kasutada enda koodi kontrollimiseks ja ka mudimiseks, et ühe asja asemel teeks sama kood ka natukene teist asja," ütles Dumas ERR-ile.

Dumas on täheldanud, et tehisaru võib tõsta arendajate töökiirust ja tootlikkust. Samal ajal paraneb kasulike nõuannete toel ka töökvaliteet. Sealjuures usub ta, et tehisintellekt ei hakka tarkvaraarendajaid asendama isegi mitte lähimatel aastakümnetel. "On kaks väga konkreetset põhjust, miks tehisaru ei hakka meie eluajal arendajaid välja vahetama," toonitas ta.

"Esiteks teeb tehisaru vigu. Neid vigu esineb sagedasti, need on ootamatud ja vahel on need vead ka kriitilised. Vigade tegemist pole vähemalt praeguste teadmise juures võimalik vältida, sest tehismõistused nagu ChatGPT on oma olemuselt tõenäosuslikud. Nad loovad teksti ja koodi nii, et võimalus vigade tekkeks on alati olemas," arutles professor.

"Võib ju vastu vaielda, et ka inimesed teevad vigu. Äkki viie või kümne aasta pärast teebki mõni ChatGPT järeltulija programmeerimisel umbes sama palju vigu kui inimene. Siis tuleb mängu teine põhjus: inimene peab ChatGPT-le ütlema väga-väga täpselt, mida ta tahab. Samas suure osa tarkvaraarendusest moodustab idee välja mõtlemine, mida loodav tarkvara üldse tegema peaks. Teisisõnu, kuidas tarkvara erinevates olukordades käituma peaks?" lisas ta.

Dumasi sõnul peavad arendajad alati mõtlema, kuidas nende loodav tarkvara on kasutajale kõige kasulikum. See eeldab kliendiga suhtlemist ning tema vajaduste mõistmist ja kaardistamist. Alati ei mõista tarkvara tellija isegi, mida ta täpselt tahab – see peab selguma arendajatega suhtlemise käigus. "Arendaja peab mõistma, mida kasutaja vajab ja tahab. See nõuab loomingulisust ja empaatiat. Praegune tehisintellekt pole selleks võimeline. Me ei tea, kas ta saavutab selle võime 20 või 100 aasta pärast," nentis Dumas.

Suuremad muudatused on veel ees

Praeguse tehisaru puudused ei tähenda, et selle levik ei tooks tööturul kaasa suuremaid raputusi. Dumasi hinnangul võib tehisaru hakata esimesena üle võtma näiteks igasuguseid tekstide toimetamisega seonduvaid töid. Seda eriti juhul, kui tegu on pidevalt sarnaste tekstide koostamisega.

"Näitena võib tuua klienditeeninduse. Paljud tööd klienditeeninduses hõlmavad korduvalt sarnastele küsimustele vastamist. Sageli tuleb kirjutada sama teksti väikeste variatsioonidega. Selliseid asju teevad ChatGPT ja muud sarnased tekstirobotid väga hästi. Siin on võimalik inimesi täiesti asendada," märkis tarkvaratehnika professor.

Teiste näidetena tõi Dumas turundusega seotud töökohad, näiteks sotsiaalmeedia- ja muude turunduslike tekstide koostajad. "Kõik see juhtub siiski ajapikku ja mitte nii dramaatiliselt nagu sageli ette kujutatakse. Näiteks kümme aastat tagasi arvati, et tõlketööriistad jätavad väga paljud tõlkijad töötuks," sõnas Dumas. "Juhtus aga nii, et ajapikku muutus see, kuidas tõlkijad töötavad."

Tõsi, tõlkijaid on tema sõnul ilmselt nüüd vähem ja nad teevad oma tööd natukene teistmoodi. "Hakkame kindlasti tööturul muudatusi nägema, aga see ei tule kärtsu ja mürtsuga, vaid mingi ajaperioodi jooksul. Me peame kasutama seda aega, et ennast valmis seada, paanikaks pole põhjust.  Kõige olulisem on uusi tehnoloogiaid hästi rakendada," võttis Dumas mõtte kokku. 

Tehisintellekt saab töökultuuri osaks

Tarkvaraarendaja ja tehisintellekti uurija Jaagup Irve töötab videomänge loovas rahvusvahelises firmas. Tema hinnangul on näha märke, kuidas töötajatepoolset tehisaru kasutamist hakkavad vaikselt omaks võtma ka IT-sektori tööandjad. "Oleme uudishimulikud, aga ettevaatlikud. Minu töökohas paistab praegu olevat, et ajurdi väljund päris lõpptootesse ei jõua," lausus Irve ERR-ile. 

Küll aga kasutatakse Irve sõnul näiteks pildigeneraatoreid tegevuste vaheetappides. "Kunstnikel on võimalik ideekunsti faasis otsida huvitavaid objektide vorme, mida hiljem käsitsi mudeldatakse või enne korrigeeritakse ja kohandatakse. Usun, et kuni koolitusmaterjalide osas juriidiline selgus saabub, jääb meie lõpptootesse eeskätt see tõhusus ja mingi stilistiline substraat, millest inimkäed on masinapoolse autoriõiguste kogemuse välja hõõrunud," selgitas arendaja. 

Enda töös kasutab Irve ChatGPT-d valdavalt erinevate andmete leidmiseks. Veel möödunud aastal võis otsimootoritest ja foorumitest tehnilisele probleemile vastuse leidmine kümneid minuteid. Isegi siis ei kindlustanud miski, et see õigeks osutub. "Täna näeb protseduur nii välja, et kirjutan probleemi ChatGPT-le umbes nii: mul on praegu mängumootoris X probleem. Soovin teha midagi, aga juhtub hoopis nii. Arvan, et see on selle või tollega seotud ning veateade on järgmine," tõi Irve näiteks. 

Keelemudelilt saadav vastus mainib seepeale enamasti märksõnu, mille abil juba esimese katsega Google'ist õige vastus leida. "See on täielik panoptikumi efekt, kus mingi kogum täiesti läbisünteesimata andmemudru laheneb täielikuks ajavõiduks. Usun, et veeb täitub lähiaastatel masingenereeritud rämpsuga ja hiljem treenitud tekstigeneraatorite tõhusus langeb suurusjärkude võrra. Täna on see aga tõesti tõhus viis midagi saavutada," toonitas ta.

Irve sõnul kasutavad ChatGPT-d ka mitmed tema kolleegid ja tuttavad. "Olen kuulnud, et koodiülevaatusel pidi GPT küllalt suureks abiks olema. Kuuldavasti on võimalik mingeid standardlahendusi hakata jupphaaval looma nii, et kirjeldad oma rakenduse üldjoontes ära, palud luua persoonad ja nende jaoks kasutusjuhud. Algul üldisemalt, siis üksikasjalikumalt lähed vaikselt arhitektuurile ja sealt miks mitte ka koodini. Ma ei oska aga öelda, kui palju nendes mõttekäikudes oli õhinat ja kui palju kogemust," tõi Irve isiklike tuttavate pealt näiteks.

Sellele vaatamata on ChatGPT Irve hinnangul töökohtades oluliselt vähem levinud, kui saaks. "Kuna selle kõigega kaasnevad turvariskid, kasutaja vastutus ja tulemuse ülemüstifitseerimine, on see ehk isegi hea. ChatGPT on laia silmaringiga sõber, kes ajab sulle süüdimatu veenvusega nii täielikku jama kui ka pakub läbinägelikke lahendusi."

Tööriistast igapäevaseks kaaslaseks

Eelmise aasta alguses esitas Jaagup Irve endale väljakutse lahendada kõikvõimalikke probleeme võimaluse korral alati tehisaru abil. "Kui on vaja toiduretsepti, kirjutan, mis mul külmikus on ja palun ideid. Kui midagi on vaja visandada, püüan ise sehkendada ja siis lasen arvutil selle "ilusaks teha". Teisisõnu ehitan teadlikult vaistu, kus süsteem toimib hästi ja kus mitte. Masina programmeerimisvõimekus ehmatas mind piisavalt ära, et tuleb end uue maailma jaoks treenima hakata," tõdes ta.

Irve sõnul on võimalik kasutada GPT-d ka loovtööks. Oskuslikul kasutamisel puudub lõpptulemusel GPT stilistiline taak. Kindlasti pole siin funktsionaalsuse lagi veel käes. Näeme ilmselt lähitulevikus tekkimas masinvõimendusega loovinimesi, kes on oluliselt tõhusamad ja geniaalsemad, kui nende vundament muidu lubaks," arutles Irve.

Samas hoiatas ta, et kohutavas koguses juurde tekkiva rämpssisu seest tõe leidmine on juba täna isegi Google'i jaoks üle jõu käima hakanud. "Seega võib olla tekstirobotite arenguprotsessil mingi isetekkeline lagi." sõnas tarkvaraarendaja.

Laiemalt võib oodata programmeerimise demokratiseerumist. Näiteks võib juhuslik nutitelefoniga inimene paluda koostada GPT-l programmi, mis loeb fotolt arvestinäite ja edastab need õigesse kohta. Samas annab võimekus võimalusi juurde ka kurjategijatele. "Mida see tähendab inimestele; küberkurjategijatele; vaenulikele riikidele? Elame ja saame teada!" võttis Irve kokku.

Ennustamatu tulevik

Jaagup Irve hinnangul on paljud inimesed hakanud tehisintellekti arengut märkama. Samal ajal ei tea keegi endiselt, mida see tähendab. "Kui aastaid tagasi esimesi GPT-3 katseid näidati, oli mul tunne, et maailm on pahempidi, aga keegi ei tea ja näe seda. Tunnetuslikult olin eeldanud, et tehisintellekti praegune tase saavutatakse 2050. aasta kandis Meil on praegu liminaalsushetk, kus vana reeglistik ei kehti, aga me ei saa uut ka hästi olemasoleva pealt ennustada. Masin ei ole varem inimestest aru saanud ega mõistete ruumi nii vabalt valitsenud," sõnas tehisintellekti uurija.

ChatGPT edu kindlustas tema sõnul keelemudelit inimesega ühendav liides. Masin suudab juba pooliku sisendi pealt aimata, mida inimene tahab. Enamasti on see soovitule piisavalt lähedal. Me saame genereerida nädalatepikkuse töö tunnustega digimaali meenutavaid pilte 20 sekundiga. Ükski jurist ei kaota neid faile võrgust enam ära," täheldas Irve.

Irve ennustab, et esimesena kaovad ära töökohad, kus inimeste ülesanne on häguselt struktureeritud andmete teisendamine mittehägusele kujule. "See juhtub siiski vast erafirmades, sest riigil on ilmselt andmekaitsepiirangud tihkemalt ees. Praegu on peaaegu-andmete mõistmiseks tarvis inimest vahele, aga varsti ilmselt saab ülemus selle oma masinsõbraga kahasse ise valmis. Nagu peaminister ütleks: "võimalikke kärpekohti hakatakse otsima," lausus Irve. "Mul on endal tunne, et umbes kahe aasta pärast on programmeerimine valdkonnana täiesti muutunud. Võimalik, et ka selle arvelt hoiame kokku töökohti," prognoosis ta.

Pikas plaanib tõotab ChatGPT tekitada tema sõnul sama suure ühiskondliku muutuse kui internet ise ja dopamiinisõltlaste põlvkonna loonud nutitelefonid. "Need muutused on nagu randuvad merelained, mille matab juba möödunud laeva ahtrilainetus. Arvan, et meist saavad kuraatorid. Laseme masinal endale pakkuda kõikvõimalikke loositud asju. Me hindame ja vahest ehk muudame neid ja siis jagame edasi. Oluliseks läheb võime tunda kvaliteet ise ära. Vähemasti üürikeseks hetkeks enne seda, kui masin selle ise ära õpib," võttis Irve kokku.