Aru, kes tegutseb kaasprofessorina Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis, usub, et tehisaru teadvuseloleku kohta ei ole veel piisavalt tõendust. Oma seisukoha kaitseks on ta avaldanud põhjaliku argumentatsiooni ajakirjas Trends in Neurosciences.

"Ega ma tegelikult päris lõpuni ei tea, kas teised inimesedki on teadvusel," tunnistab Aru. "Aga kõik andmed näitavad, et on küll, ja tõenäoliselt on teadvusel ka teised imetajad."

"Paljud arvutiteadlased kogu maailmas ütlevad, et muidugi on ka tehisaru teadvusel – ta räägib ju täpselt samamoodi nagu meie."

Kuid Aru arvates on teadvus tegelikult keerukam ja huvitavam kui tehisnärvivõrgud. Ta leidis, et ülemäärasele optimismile tuleb anda vastulöök.

"On mitu võimalust," tõdeb Aru. "Üks on see, et tehisaru sees ei ole mitte mingisugust kogemust ega elamust ega arvamust. Teine võimalus on, et elamust ei ole, aga ta ise justkui arvab, et on. Ja kolmas võimalus on, et tal ongi teadvus."

Seda kolmandat võimalust Aru vastustabki: "Ta võib öelda, et tal on teadvus, aga see ei tähenda mitte midagi, see ei ole seotud inimese teadvusliku kogemusega, vaid see on lihtsalt asi, mida ta ütleb."

"Kui me võrdleme aju ja tehisnärvisüsteemi arhitektuuri, siis need on väga erinevad," leiab Aru. "Tehisnärvivõrgus toimuvad protsessid on väga palju lihtsamad, kui need, mis meie ajus toimuvad."

"On ka võimalik," lisab ta, "et meie ajus tuleb teadvus mingitest mikroskoopilistest arvutuslikest protsessidest raku sees, mida me praegu veel täpselt ei mõista."

Aru sõnul on masendav, kui paljud teadlased ütlevad, et me saame teadvusest väga hästi aru. Näiteks, et teadvus ongi see, kui ajus hakkab tööle teatav globaalne tööruum.

"Me ei ole tegelikult teadvust mõistnud," toonitab ta. "Ja see on tore, see on huvitav, see tähendab, et tehisaru tulek sunnib meid uuesti ja paremini järele mõtlema selle üle, mis teadvus on."

Ta loodab, et ühel hetkel saavad tehisaru alal pinnapealsed arengud otsa ja siis hakatakse sügavamalt mõtlema, kuidas asjad päriselt käivad.

"Ühelt poolt me ülehindame tehisaru, aga teiselt poolt me alahindame iseenda aru. Me ei märkagi seda, kui hästi meie aru töötab, ei saa aru, millised tohutult ägedad ja keerukad protsessid on selle taga."

"Labori" saates räägib Jaan Aru ka oma niinimetatud madala aju teooriast, mille järgi käib infotöötlus inimajus palju vähem hierarhiliselt kui seni arvatud. Sellest kirjutab ta koos kaasautoritega ajakirjas Nature Reviews Neuroscience.