Seni teadmata põhjustel näib aastaaegade vaheldumine mõjutavat inimeste paljunemist. Jutt ei käi üksnes romantilisest kevadhõngust: Austraalias tehtud uuringus ilmnes, et suvel kogutud munarakkude viljastamine päädib tõenäolisemalt elussünniga, vahendab ScienceAlert.

Seejuures ei paista olevat vahet, millal külmutatud loode päriselt emaüsasse siiratakse. Loeb ainult see, millal koguti munarakud. Suvel kogutud rakkude puhul on elussündide määr 31 protsenti. Kui aga munarakud kogutakse sügisel, on elussündide määr 26 protsenti. Kevadiste ja talviste rakkude edukusmäär jääb nende kahe äärmuse vahele.

Varasemates kehavälise viljastumise uuringutes ei paistnud aastaajad loote siirdamist, rasedust ega elussündide määra järjekindlalt mõjutavat. Munarakkudega oli aga teine lugu.

Uuringu autori ning sünnitusabigünekoloogi Sebastian Leathersichi sõnul on enamik seniseid kehavälise viljastumise edukuse määra uuringuid käsitlenud värskeid lootesiirdamisi. Neis töödes oli tema sõnul aga võimatu eristada võimalikke keskkonnategurite, nagu aastaaja ja päikesepaisteliste tundide arvu, mõju munaraku arengule, loote siirdamisele ja raseduse varajasele kulgemisele.

Päikeselised päevad

Uues uuringus analüüsisid autorid ühes Perthi viljakuskliinikus kaheksa aasta jooksul tehtud 3657 lootesiirdamise andmeid. 

Kui munarakk eraldati rohkem kui kümne päikesepaistelise tunniga päeval, arenes sellest elusalt sündinud laps 28 protsenti tõenäolisemalt kui rakust, mis koguti alla seitsme päikesepaistelise tunniga päeval. Samas ei paistnud kogumispäeva temperatuur loote edasist käekäiku mõjutavat.

Kuna munarakke uuriti tagantjärele, ei selgu uuringust otsest põhjuslikku seost. Samas ilmnes 2022. aastal põhjapoolkeral tehtud sarnases töös, et munaraku eraldamisaja aastaaeg ja temperatuur mõjutasid hiljem märkimisväärselt elussündide määra.

Just suvises Bostonis korjatud munarakud osutusid võrreldes talviste rakkudega elussünni mõttes sagedamini viljakaks. Samas viisid kõige soojematel päevadel eraldatud munarakud 34 protsenti tõenäolisemalt elussünnini, kui kõige külmematel päevadel korjatud rakud.

Mõlema töö leiud viitavad, et aastaajad võivad inimese munasarjade tööd oluliselt mõjutada. Samas ei pruugi neil olla erilist mõju emaka vastuvõtlikkusele ega loote varasele arengule.

Uuringute tulemustes puudub üksmeel küsimuses, kas olulisem mõjur on õhutemperatuur või ereda päikesevalguse kestus. Kummagi teguri mõju loote korjele käib oletatavasti D-vitamiini või melatoniini eritumise kaudu. Võib aga juhtuda, et tegelikult ei mõjuta loote arengut kumbki tegur ja tegu on hoopis juhuste kokkulangevusega. 

Autorid möönavad, et võib-olla on täheldatud erinevuste taga hoopis aastaajati erinev aktiivsus, toitumine ja elustiil. Selliste seoste otsimiseks aga uuringu tarbeks andmeid ei kogutud. Niisamuti võisid elussündide määra mõjutada muud keskkonnategurid, sealhulgas saasteained

Ehkki teema vajab täiendavaid uuringuid, soovitavad uurijad tulemuste alusel viljatusravikeskustel eraldada munarakke just pikema päevavalgusega suvekuudel.

Teadustöö avaldati ajakirjas Human Reproduction.