Täpsemalt uurisid TalTechi teadlased DEHP-d (Di(2-etüülheksüül)ftalaat). Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur ja reproduktiivbioloogia uurimisrühma liige Inge Varik selgitas, et see kemikaal ei püsi kehas kaua aega, vaid laguneb umbes ööpäevaga. "Kuna DEHP-i on nii paljudes toodetes, siis inimesed on sellega pidevas kokkupuutes. Ehk see läheb küll kehast suhteliselt kiiresti välja, aga kuna kokkupuude on püsiv, siis see püsib kehas," rääkis ta.

Oma loomulikul kujul on DEPH värvitu vedelik ja lahustub õlis, aga mitte vees. Kemikaali kasutatakse mitmetes majapidamistoodetes, näiteks toidukarpides, mänguasjades, vihmakindlates materjalides, aga ka kosmeetika- ja meditsiinitoodetes. Ühendi eripärad muudavad plastipõhiseid materjale painduvamaks ja veekindlamaks. Kuigi varemgi on räägitud sellest, et sel kemikaalil võivad olla tervisele kahjulikke mõjusid, on selle kasutamine maailmas ikkagi jätkunud.

Euroopa Liidus on DEHP-i kasutamine majapidamistoodete ja laste mänguasjade tootmisel keelatud, sest teadlased on seostanud seda erinevate terviseprobleemidega. Samas lubatakse DEHP-i endiselt kasutada meditsiinis näiteks doonorvere säilituskottide ja meditsiiniseadmete voolikute koostisosana.

Inimorganismi võib DEHP sattuda allaneelamise või sissehingamise teel. Kohati võib piisata juba selle nahale sattumisest. DEHP-i laialdase kasutuse tõttu leidub seda nii õhus, vees, tolmus kui ka pinnases. Kemikaal võib seostuda tolmu- ja mullaosakestega, mistõttu on elusorganismidel selle kemikaaliga kokkupuudet võimatu vältida. Kui inimesed tellivad näiteks Hiinast kosmeetikatooteid, võib nende kokkupuude DEHP-iga veel märgatavalt kasvada.

Mitmed uuringud on näidanud, et kemikaal DEHP mõjutab naiste viljakust. Hiljutine Eesti teadlaste uurimistöö andis varasematele järeldustele kindlust. Töörühm analüüsis 333 Eesti ja Rootsi naise andmeid, kes proovisid saada last kehavälise viljastamise teel (IVF). Selgus, et DEHP mõjutab suguhormoonide tootmist ja enamike viljakas eas naiste munasari sisaldab mõõdetavates kogustes DEHP-i just munarakku ümbritsevas keskkonnas ehk folliikulis.

"Nendel naistel, kellel olid kõrgemad DEHP-i tasemed follikulaarvedelikus, olid munasarja folliikuli rakkudes muutunud suguhormoonide tootmise eest vastutatavate geenide tasemed," nentis Varik.

Samuti oli häiritud kolesterooli tootmise eest vastutavate geenide avaldumine. "Kolesteroolist on oluline rääkida, sest kolesterool ise on molekul, millest hakatakse tootma suguhormoone. Kaudselt võib kemikaal viia seega hormonaalsete muutusteni. Kui naisel toimuvad muutused suguhormoonide tasemetes, võib see omakorda viia paljude protsessideni, näiteks ebaregulaarse menstruaaltsüklini, munasarja töö häirumiseni ning isegi viljatuseni," selgitas Varik.

Uuringus seostas töörühm esmakordselt DEHP-i põletikuliste protsessidega munasarjas. Celvia (endine Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus) juhatuse esimehe ja töö kaasautori Andres Salumetsa sõnul on immuunsüsteemil munasarjas tähtis roll munaraku vabanemisel ehk ovulatsioonil, kuid liigne immuunreaktsioon võib viljakust ohustada.

Konsortsiumi varasemas uuringus avastasid selle liikmed, et kõrgema DEHP-i tasemega naistel õnnestus saada viljatusraviga lapsi harvem. Tallinna Tehnikaülikooli reproduktiivbioloogia uurimisrühma juht ja mõlema töö kaasautor dotsent Agne Velthut-Meikas tõdes, et IVF on viljatutel paaridel oma bioloogilise järglase saamiseks üks kättesaadavamaid võimalusi, kuid vaid umbes iga kolmas protseduur viib lapse sünnini. Kemikaalide sisaldus munasarjas võib ravi õnnestumise võimalust veelgi vähendada.

Uuringu tulemused rõhutavad vajadust kasutada kemikaalide ohutuse hindamiseks naise viljakusele senisest sobivamaid meetodeid. Samuti vihjavad need, et katseloomadega tehtavad katsed ei anna kemikaalide mõju kohta naiste tervisele piisavalt täpset hinnangut. Kuna plastis leiduv DEHP võib mõjutada naiste viljakust, loodab Inge Varik, et taolise kemikaali kasutamist hakatakse ka mujal maailmas karmimalt reguleerima.