Ligi 80 000 mehe spermaproove käsitlenud uuringust selgus, et mehed, kelle ühes seemnepurskes leidus rohkem kui 120 miljonit spermatosoidi, elasid kaks kuni kolm aastat kauem kui need, kelle seemnerakkude hulk jäi ühes purskes alla viie miljoni. Maailma Terviseorganisatsioon loeb normaalseks, kui nende koguarv ulatub vähemalt 39 miljonini, vahendab Guardian.

Mehed, kelle seemnevedeliku kvaliteet oli kõrgeim, elasid keskmiselt 80,3aastaseks. Mehed, kelle spermas leidus seemnerakke kõige vähem, elasid seevastu keskmiselt 77,6aastaseks.  

"Paistab, et mida parem on seemnevedeliku kvaliteet, seda pikem on eluiga," sõnas uuringut juhtinud Kopenhaageni ülikooli haigla epidemioloog Lærke Priskorn. 

Uuringu tulemustest võib järeldada, et sperma kvaliteet peegeldab mehe üldist tervist ning hilisemate terviseprobleemide esinemisvõimalust. Kõigi sperma kvaliteedi näitajate puhul, mida teadlased uurisid, oli kehvem kvaliteet seotud varasema surmaga.

Teadlased analüüsisid meeste ajavahemikus 1965–2015 kogutud seemnevedeliku proove. Kõigil uuringus osalenud meestel oli esinenud probleeme oma partneri rasestamisega. Proove hinnati seemnepurske käigus kehast väljunud sperma koguse, spermatosoidide kontsentratsiooni, nende kuju ning liikuvate seemnerakkude osakaalu põhjal. 

Teadlased jälgisid meeste tervist pärast proovide kogumist riiklike terviseregistrite põhjal kuni 50 aastat. Ligi kolm neljandiku uuringus osalenud meestest andis spermaproovi aastatel 1987–2015. Nende puhul kogusid teadlased andmeid ka proovile eelnenud kümne aasta jooksul diagnoositud haiguste ja haridustaseme kohta. Viimane peegeldab sageli ka  sotsiaalmajanduslikku staatust ning teataval määral ka elustiilitegureid nagu suitsetamist, toitumist ja kehalist aktiivsust. Uuringust selgus, et kummagi näitajaga ei saanud seletada madalat seemnevedeliku kvaliteeti ega varajast surma.

Priskorn märkis, et ehkki kogutud andmete põhjal pole võimalik teha järeldusi bioloogiliste mehhanismide kohta, võivad hilisemas elus olulist rolli mängida hoopis tingimused emaüsas. Selle hüpoteesi põhjal mõjutavad need lapse arengu jaoks olulised tegurid hilisemas elus nii sperma kvaliteeti kui ka üldist tervist.

Järgmisena plaanivad teadlased kindlaks teha, millised haigused esinevad sagedamini meestel, kelle sperma kvaliteet on madalam. Juhul kui neil õnnestub tuvastada konkreetseid terviseprobleeme, saaksid arstid anda ennetavat nõu meestele, kelle seemnevedeliku analüüs viitab kõrgemale haigusriskile.

Miks on seemnerakkude arv hea bioloogiline marker?

Teadlaste hinnangul võib nende arvu alla lüüa sugukromosoomide geneetilised defektid, immuunsüsteemi häired ning kaasuvad probleemid nagu südamehaigused, elustiilitegurid ja saasteained. Täpsemalt kahtlustatakse oksüdatiivset stressi, mille käigus reaktsioonivõimelised molekulid ehk vabad radikaalid kahjustavad nii spermat kui ka keha kudesid ning kiirendavad vananemist.

Samas rõhutavad teadlased, et kehva spermakvaliteediga meestel pole paanikaks põhjust. Selle asemel peaksid nad oma muret arutama viljakusspetsialisti või perearstiga. Vananedes tuleks neid julgustada osalema kõigis neile pakutavates tervisekontrollides.

Uuring avaldati ajakirjas Human Reproduction.