Viljatute meeste kõrgema vähiriski taga on geneetiline eelsoodumus

Tartu ülikooli teadlaste läbi viidud uuring näitab, et viljatutel meestel on ligi viis korda rohkem perekondlike kasvajatega seotud geenileide võrreldes viljakate meestega.
Viljatus mõjutab 7–10 protsenti meestest kogu maailmas ning see on mitme kroonilise haiguse riskitegur. Uuringu ühe autori, Tartu Ülikooli inimese geneetika nooremteaduri Anu Valkna sõnul on varasemad uuringud näidanud, et madalama seemnerakkude arvuga meestel on kaks korda suurem võimalus elu jooksul vähki haigestuda. Kõrgem vähirisk on ka viljatute meeste sugulastel.
Valkna lootis kolleegidega välja selgitada, kas seda saab seletada geneetilise eelsoodumusega. Koostöös Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliinikuga uurisid nad võimaliku vähi eelsoodumuse välja selgitamiseks enam kui 500 teadmata põhjusega viljatu mehe geneetilist materjali. Eelnevalt välja töötatud töövoogu rakendades võtsid nad andmetes luubi alla üle 150 perekondliku vähiga seotud geeni.
Tulemused näitasid, et perekondlike kasvajatega seotud geenileiud on viljatutel meestel ligi viie korra sagedasemad võrreldes viljakate meestega. "Leidsime, et viljatute meeste seas kannab eelsoodumust põhjustavat geenivariant iga 15. viljatu mees võrreldes ühe viljaka mehega 64-st. See võib ka olla põhjus, miks viljatud mehed haigestuvad sagedamini oma elu jooksul vähki – neil on geneetiline eelsoodumus, mis teeb organismi vähi suhtes vastuvõtlikumaks," ütles Valkna.
Samuti leidsid uurijad, et mitmel patsiendil oli uuringu läbiviimise ajaks diagnoositud vähk ning mitmel esines vähki ka perekonnas. Viimane toetas oletust, et nendes perekondades on vähi eelsoodumus kõrgem. Otsest vähi levimust polnud aga võimalik uuringuga hinnata, sest sellesse kaasatud mehed olid keskmiselt nooremad, kui pärilik vähk enamasti avaldub.
Valkna sõnul on uuringu tulemustel laiem praktiline mõju. "Teame, et mehed pöörduvad viljatusega arsti juurde varem, enamasti siis, kui vähk ei ole välja arenenud või on asümptomaatiline. Seega võimaldaks eelsoodumustega patsientide leidmine pakkuda sekkumist haiguse varastes faasides," lootis nooremteadur.
Ta tõi lisaks välja, et geenileid võib mõjutada lisaks meestele ka tema pereliikmeid. Mõned geneetilised vähisündroomid mõjutavad ebaproportsionaalselt rohkem naisi. Näiteks suurendavad BRCA geenimuutused peamiselt rinnavähi riski naistel, samas kui Lynchi sündroom on seotud kolorektaalvähi ja endomeetriumi vähi tekkega.
Uuring ilmus ajakirjas Human Reproduction Open.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa