Hügieeni- ja kosmeetikatooted sisaldavad sadu eriomadustega koostisosi. Nii mõnigi neist võib olla juba ise inimese tervisele ohtlik. Näiteks võib osa lõhnaaineid kiirendada tüdrukutel murdeea algust. Teisalt võivad ka tervisele ohutumad koostisosad reageerida juba keskkonnas leiduvate keemiliste ühenditega ja moodustada uusi saasteaineid, mille mürgisust pole teadlased veel täpselt hinnanud, vahendab ScienceAlert.

Nüüd vaatas rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Lausanne'i riikliku polütehnikumi teadlastega läbi käputäie levinud hügieenitoodete koostise. Täpsemalt tegid nad kindlaks, millist saastet nende toodete kasutamisel keskkonda paiskub ja mis juhtub õhku paisatud koostisosadega harilikes tubastes tingimustes.

Töörühm tegi kindlaks üle 200 lenduva orgaanilise ühendi (VOC), mille molekule leidus toaõhus miljoni osakese kohta paar tükki. Enamikku neist ühenditest võib lugeda ohutuks, eriti väikeses koguses. Küll aga reageeris osa toodetes leidunud kemikaale keskkonnaga nii, et reaktsiooni tulemusel moodustusid teisesed orgaanilised aerosoolid. Nende võimalikku mõju ei loeta enam üheselt ohutuks.

Uuringu ühe autori Dusan Licina sõnul kujutavad mõned molekulid piltlikult kondensatsioonituuma, millega saavad hõlpsalt reageerida juba õhus leiduvad molekulid. Selle käigus moodustuvad üha suuremad molekulid, millest omakorda saavad tekkida juba ülipeened osakesed. Need võivad sisse hingatuna inimese kopsudesse kuhjuda.

Licina sõnul ei mõista teadlased endiselt täielikult selliste ülipeenete osakeste mõju inimese tervisele. Tema hinnangul võivad need olla arvatust ohtlikumad: just seetõttu, et inimene paiskab neid keskkonda sealsamas, kus õhku sisse hingab. Teadlase sõnul oleks sel teemal vaja uusi toksikoloogiauuringuid.

Meeldiva lõhna varjupool

Paljudes kodudes ja kontorites leidub tänapäeval vähemalt kaks osooni (O₃) molekuli allikat. Esiteks eritub osooni tavaliselt printeritest ja koopiamasinatest. Iroonilisel kombel on teine osooniallikas aga õhupuhasti. Isegi kui ruumis ühtki neist seadmetest pole, võib õues autode heitgaaside või tööstusettevõtete tegevuse mõjul tekkinud osoon hiilida tuppa aknast või ventilatsioonisüsteemist.

Ehkki väliselt on osoon sarnane hingamiseks vajaliku hapnikuga (O₂), muudab kolmas hapnikuaatom aine lühiealiseks. Näiteks võib osoon reageerida kergesti lenduvate orgaaniliste ühendite, näiteks monoterpeenidega.

Dusan Licina ja kolleegid soovisid uuringu raames kindlaks teha, kui palju tekib võimalikke saasteaineid osooni ja hügieenitoodetest eraldunud lenduvate orgaaniliste ühendite kokkupuutel. Selleks võtsid nad valimisse spreideodorandi, rulldeodorandi, kätekreemi, parfüümi ja pihustatava kuivšampooni. Töörühm tegi iga tootega kaht tüüpi katseid.

Ühes katseseerias hindasid nad lihtsalt iga toote kasutamisel õhku paiskuvat osakeste kogust tubaseid olusid jäljendavas laboris. Toodet paluti kasutada kas ühel inimesel või kanti toodet koeproovile, mis jäeti tunniks ajaks laborisse. 

Teises katseseerias lasi töörühm laborisse ka osooni: koguses 35–40 molekuli miljardi osakese kohta. Seejärel mõõtsid uurijad ära, milliseid tagajärgi põhjustas iga toote koostisosade ja osooni võimalik reaktsioon.

Rulldeodorandi kõrvale jättes tekkis ruumis kõigi toodete mõjul sisuliselt sudu. Töörühma sõnul on murettekitav, et saasteosakesi tekkis juurde märksa rohkem, kui registreeritakse neid enamasti linnaruumis tehtavates välisõhu puhtust mõõtvates uuringutes.

Õhus lenduvate peenosakeste üllatavalt kiire mõju inimeste tervisele on teadlaste sõnul üha murettekitavam. Nüüd ilmnes, et inimene võib samalaadset saastet tekitada iga kord soengut tehes või end parfüümiga piserdades. See peaks autorite sõnul häirekella tööle panema. Licina sõnul peab inimkond selliseid tooteid vähem kasutama või vahetama need toodete vastu, mis sisaldavad keemiliselt vähereaktiivseid lõhnaühendeid.

Uurimus ilmus ajakirjas Environmental Science & Technology Letters.