Isalt saadud geenid mahitavad loote suhkrumaiust
Isalt päritud geen aitab lootel oma ema verest rohkem glükoosi saada. Nii leiavad hiirtega tehtud katsete põhjal Ühendkuningriigi teadlased.
Laps pärib pooled geenid isalt ja teise poole emalt. Kõlada võib see ju võrdselt, kuid tegelikult pole ema ja isa kromosoomide panus sugugi võrdne. Pigem käib nende vahel äge võitlus loote tuleviku nimel.
Cambridge'i Ülikooli füsioloog Jorge Lopez-Tello ja tema kolleegid toovad nüüd ajakirjas Cell Metabolism säärasest võitlusest järjekordse näite. Nimelt märkasid nad tiineid hiiri uurides üht geneetilist sõjakavalust. Selle mõjul jõuab rohkem ema toidus leiduvat glükoosi, rakkude peamist energiaallikat, looteni.
Kavaluse pärisnimi on geneetiline jäljendamine ja see on looduses üsna levinud. Selle käigus lämmatavad molekulid ühelt vanemalt päritud geeni, et teise vanema geen võiks vabalt esile tulla.
Uues uuringus ilmnes, et hiirelooted kasutavad suhkruvargusel ära just üht isalt saadud geeni. See võimaldab neil platsenta kaudu emalt rohkem glükoosi ammutada.
Varem teadsid teadlased, et loote kasvu mõjutab tugevalt hormoon nimega insuliini-laadne kasvutegur ehk Igf2. Seni jäi selle täpne toime aga mõistatuseks. Nüüd tegi Lopez-Tello töörühm rea katseid, kus nad muutsid selle homooni eest vastutavat geeni.
Nagu nimigi ütleb, meenutab Igf2 ühte teist hormooni, insuliini. Insuliin aitab rakkudel verest suhkrut omastada. Tiinuse hilisemas järgus muutuvad emad aga insuliini suhtes resistentseks. Nii ei saa ema rakud järglasele vajalikke toitaineid endale krahmata.
Hiirtega tehtud katsed näitasid, et platsentarakkudes leiduv Igf2 muudab tiine ema insuliini suhtes resistentsemaks. Seeläbi jõuabki rohkem suhkrut looteni. Nüüd on selge, et selle taga on just selle hormooni valmistamise eest vastutav geen.
Hiired, kelle platsentarakkudes ei leidunud isalt saadud Igf2 geeni töökorras koopiat, olid ilmale tulles väiksemad. Teadlased järeldasid, et emalt saadud geenikoopia ei saatnud neile piisavalt toitaineid. Ühtlasi ilmnesid sellistel hiirtel juba õige varakult suhkruhaiguse ja ülekaalulisuse märgid.
Reeglina kipuvadki isalt päritud geenid loote kasvamist toetama, emalt saadud geenid aga loote kasvu piirama. Ehkki ema toidab järglast kogu tiinuse vältel, peab ta osa toitaineid kindlasti endale jätma, et ise ellu jääda.
Kui leitud mehhanism on oluline ka inimeste puhul, seletab see ära nii mõnedki inimestel looteeas esinevad kasvuhäired. Kuidas Igf2 geen inimestel töötab, peab selguma juba järgmistes uuringutes.
