Teadlased külastasid mai lõpus ja juuni alguses kokku 47 linnas asuvat 51 haljasala. Selle käigus kammisid nad läbi 55 750 m² jagu maad ja leidsid 2825 puuki.

Keskmiselt varitses saja ruutmeetri kohta ohvreid 5,65 puuki. Samas sõltus puukide arvukus paljugi kohast, kust neid otsiti. Näiteks Haapsalu linnuses ega Kilingi-Nõmme kesklinna pargis ei jäänud uurijatele silma ühtegi vereimejat. Valga Priimetsa terviserajalt leidsid nad aga saja ruutmeetri kohta 26,63 puuki.

Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Julia Geller märkis ERR-ile, et tabatud puukide arvu võisid mõjutada ka ilmaolud. Kõige madalam õhutemperatuur puugikorje ajal oli 10 kraadi ja kõige kõrgem 25,8 kraadi. Valgas toimus puugikorje ajal, kui vereimejad olid juba rohkem liikvel.

Eestis levinud kahest puugiliigist oli linnades esindatud peamiselt võsapuuk. Laanepuuke leidsid teadlased oodatust vähem.

Peamiselt korjati puuke linnade parkidest, terviseradadelt, lauluväljakutelt ja discgolfi radadelt. Linnade keskpargid tavaliselt puugikorjeks ei sobinud. Tihedalt ja madalalt niidetud muruplatsidel, kus põõsastikke peaaegu pole, leidub puukidel vähem sobilikke elupaiku.

Samas viitas Geller, et liigirikkamas murus on reeglina puuke rohkem. Ühtlasi ohustavad puugid inimesi eeskätt kohtades, kus näeb puukide eri arengujärkude vaheperemehi. Teisisõnu peaksid seal end koduselt tundma ka närilised, siilid ja näiteks koerad-kassid.

Linnapuukide suhtes uuriti ka vabaõhu spordiala discgolfi radasid, mis on viimastel aastatel rohkem populaarsust kogunud. Linnapuukide uuringu korje tulemus kinnitas, et seal varitsevate puukide suhtes tuleb valvas olla. Gelleri sõnul tabas üks uuringus osalenud teadlastest seal ühel juhul ühe puugikorjamise lipu viipega paarkümmend puuki.

Kokkuvõtlikult on Eesti linnade pargid siiski enamasti hästi hooldatud ja puugioht suhteliselt madal. Samas parkide kõrval asuvad haljasalad on puugirikkad ja eriti rohkelt leiab puuke üle haljasalade sissetallatud radadelt.

Linnapuukide uuringu järgmises etapis hakatakse uurima puukidel esinevaid haigustekitajaid. Tulemused selguvad eeldatavasti 2023. aasta sügisel. Gelleri sõnul võib aga oodata sel aastal puukentsefaliidijuhtude arvu kasvu. Ühelt poolt on suurenenud inimeste teadlikkus, teisalt kannavad haigustekitajat ilmselt sagedamini ka puugid.

Rohkem infot puukide levimuse kohta leiab puugiuuringu kodulehelt.