X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Uuring: enamik Eesti linnapuuke kannab ohtlikke haigustekitajaid

Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskest puugiuuringust selgub, et puuke võib leida pea iga Eesti linna haljasaladelt ning neist ligi 70 protsenti kannavad puukentsefaliidi viirust, puukborrelioosi põhjustavat bakterit või mõnda teist inimestele ohtlikku haigustekitajat.

Ülevaate koostamiseks külastasid TAI uurijad kevadel ja varasuvel 47 linna parke, kettagolfi radu ja teisi haljasalu. "Oli tähtis, et inimesed seal toimetaksid, see oleks linna sees [...] ning puugid suudaksid seal ellu jääda," selgitas Maria Vikentjeva, Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste osakonna teadur saates "Terevisioon". Nõnda jätsid nad üldjuhul kõrvale ka hästi hooldatud keskpargid.

Tulemustest selgus, et vereimejaid leiab kõikjalt, ainsana ei leitud neid Kilingi-Nõmme haljasaladelt ja Haapsalu linnuse parkidest. "Kõige rohkem leidsime neid Valga Priimetsa terviserajadelt. Saja ruutmeetri kohta leidus neid seal ligi 27," märkis Vikentjeva. Enamikus kohtades jäi puukide arvukus siiski alla viie puugi 100 m2 kohta. 

Linnade keskmiste tulemuste tõlgendamisel tuleb tema sõnul meeles pidada, et piirkonniti võib puukide arvukus äärmiselt palju erineda. Näiteks Tallinnas leidus keskmiselt saja ruutmeetri kohta puuke veidi enam kui neli, Vabaõhumuuseumi aladel oli puukide arvukus võrreldav aga Valgamaa terviseradadega.

Kõige rohkem meeldivad puukidele kohad, kus on varju ja niiskust. "Ka meie jaoks oli uudis, et isegi kui ala on avatud, kuid rohurinne kõrge ja liigirikkus suur, saavad nad seal rohu sees väga hästi elada," sõnas Vikentjeva. Seeläbi võib oodata, et rohealade harvema niitmise tõttu kasvab ka puukide arvukus. Eriti võiks eemal hoida aga põõsastikest.

"Kui näiteks Tallinn on rohepealinn, siis me elurikkuse vastu võidelda ei saa. Puugid on osa sellest elurikkusest. Peame õppima nendega koos elama ja olema ettevaatlikud," viitas teadur.

Kogumisretke järel vaatasid teadlased, kui sageli kandsid puugid erinevaid haigustekitajaid. Kokku analüüsisid nad puukentsefaliidiviiruse, Lyme'i tõve, inimese anaplasmoosi, neoerlihhioosi, taastuvate palavike rühma Borrelia ning puukriketsiooside tekitajate suhtes 1931 puuki. Tulemuste põhjal on viimase viie aasta jooksul haigustekitajate esinemissagedus märkimisväärselt kasvanud.

Keskmiselt osutus linnaaladelt kogutud puukidest vähemalt ühe haigustekitaja suhtes positiivseks 69,4 protsenti. Riketsioosi tekitajaid kandsid 39 protsenti ja puukborrelioosi bakterit kolmandik puukidest.

Suurim nakatunud puukide osakaal avalikest kohtadest oli Rakvere Tammiku matkarajal, kus kandsid vähemalt ühte haigustekitajat 84 protsenti puukidest. Kõige harvem kandsid haigustekitajaid Pärnu puugid, kellest oli nendega nakatunud ligi 52 protsenti.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Terevisioon", küsis: Liisu Lass

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: