Nüüd on Ameerika teadlased teinud katse, küll hiirte peal, millest selgub, et seos on ka vastupidine – kui kiirendada hiire südametukseid, hakkab hiir ilmutama ärevuse tundemärke.

Sellise vastassuunalise efekti olemasolu on kahtlustatud varemgi, kuid Stanfordi Ülikooli teadlasrühma tulemus on varasematest kindlam. Neil õnnestus nimelt muuta hiire südame rütmi nii, et nad ei mõjutanud samas ka muid elundeid ja elundkondi.

Südame rütmi kiiremaks ajamine on iseenesest lihtne. Tarvitseb vaid manustada näiteks kofeiini, kui juba pulsilöögid sagenevadki. Kuid kofeiin ja teised seesugused ühendid mõjutavad peale südame ka muid organeid, näiteks aju, ja võivad ka hoopis sedakaudu ärevussümptomeid esile kutsuda.

Karl Deisseroth ja ta kolleegid leidsid võimaluse paigaldada katsehiirtele omalaadne südamestimulaator, mis mõjuski ainult südamele. Nad kasutasid selleks üht vetikatest pärinevat valkainet, mis laseb laetud osakesi läbi ainult valguse käes.

Nad tegid hiirtele operatsiooni ja panid seda ainet nende südame pinnale. Kui hiired olid paranenud, panid teadlased neile selga erilised vestid, mille sees oli piisavalt tugev lamp. Kui lamp sisse lülitati, hakkas südamestimulaator tööle ja hiire pulss kiirenes.

Käitumiskatses sedastasid teadlased, et kiiremini tuksuva südamega hiired käitusidki nii, nagu nad oleksid ärevuses või hirmul. Lisaks näitas ka ajupilt, et hiirte ajukoores aktiveerusid ärevusega seotud piirkonnad.

Nii ongi nüüd senisest veelgi paremini teada, et keha ja emotsioonide seosed võivad toimida mõlemat pidi. Sellest teadmisest võib kasu olla näiteks emotsioonide juhtimisel. Aga praegustest hiirkatsetest kirjutavad Deisseroth ja kaasautorid ajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.