Ämblikahvid Kesk-Mehhiko mägismaa ümbruses ei ela. Sealhulgas ei leia neid ka praeguse Mexico City kandist, kus elas kunagi Teotihuacani linna ehitanud rahvas. Nüüd leidis California Ülikooli arheoloog Nawa Sugiyama kolleegidega muistest linnast aga 1700 aasta eest surnud ämblikahvi luustiku, vahendab Ars Technica.

Töörühm mõistis kohe, et pärdik toodi linna kusagilt kaugelt – näiteks omaaegsete naabrite ja teise poliitilise suurvõimu, maiade juurest. Nii vihjabki pärdiku luustik, et kahe muistse Ameerika rahva vahel olid diplomaatilised suhted, mida seni kahtlustada ei osatud.

Diplomaatiline kink

Töörühma sõnul leidsid nad ämblikahvi luustiku ühest Sammaste väljaku kolmest püramiidist Teotihuacani tseremoniaalses linnaosas. Pärdik oli maha maetud osana rituaalsest ohvriannist.

Ämblikahvi kõrvalt leiti laekatäis nefriidist kujukesi, mis pärinesid oma keemilise koostise alusel Motagua orust tänapäeva Guatemalas. Samuti märkasid teadlased peenelt tahutud vulkaanilisest klaasist terasid, teokarpidest ehteid ning muude loomohvrite, sh kotka, puuma ja mitme lõgismao jäänuseid.

Peale inimese ei ela praeguse Mexico City lähedal ühtegi esikloomalist. Sestap pidi ämblikahv olema uurijate sõnul Teotihuacani ülikute jaoks eksootiline imeasi. Tõenäoliselt oli pärdik osa nende naabritelt ehk maiadelt saadud kingitusest.

Ehkki pärdik püüti kinni ja toodi Teotihuacani ohverdamiseks, viitavad tema luude ja hammaste koostis, et loom elas uues kodulinnas enne surma vähemalt paar aastat. Töörühm oletab, et tõenäoliselt oli ämblikahv mõnda aega avalik vaatamisväärsus. Teotihuacani valitsejad said rahva ees eputada, et nende prestiiž ja võim tõi neile niivõrd haruldase kingi.

Radiosüsiniku meetodil antud vanusehinnangu põhjal ohverdati pärdik ja teised loomad ajavahemikus 250–300 m.a.j. See muudab leitud ämblikahvi esimeseks tõendiks, et Teotihuacani linnriigi ja maiade vahel olid diplomaatilised suhted, mis võib ajaloolaste seniseid teadmisi Kesk-Ameerika poliitilisest korraldusest oluliselt täiendada.

Kui diplomaatiast väheks jääb

Aastal 378 m.a.j külastas Teotihuacani saadik oma saatjaskonnaga maiade linna Tikali. Saadikul Shiyaj K'ahk'il õnnestus Tikali kohalikud valitsejad troonilt tõugata ja seada võimule uus dünastia. Tikali uued valitsejad olid selgelt Teotihuacani-meelsed nii oma arhitektuuriliste eelistuste, tseremooniakorralduse kui ka poliitiliste valikute poolest.

Ajaloolased kasutavad Shiyaj K'ahk'i paleepöörde kohta mõistet Entrada. Teistseski maiade linnades kõnelevad kivisse nikerdatud kirjamärgid ja pildid umbes samal ajal naaberriigi rünnakutest maiade poliitkeskusele.

Entradat kujutavad nikerdused olid seni vanim tunnistus kokkupuudetest Teotihuacani ja maiade vahel. Samas viitab Teotichuacani püramiidi maetud ämblikahviskelett, et algul olid nende suhted soojemad. Maiad ise võisid aidata oma naabritel üles ehitada riiki, mis hiljem jõuliselt nende enda poliitikaellu sekkus.

Dateeringu järgi kinkisid maiade diplomaadid oma pillava kingi ehk ämblikahvi, nefriitkujukesed ja obsidiaanist terad Teotihuacani valitsejatele umbes 80–130 aastat enne Entradat. 

Mõnikümnend aastat hiljem korraldas maiade delegatsioon Sammaste väljakul uhke pidusöögi. Pärdikuluid sisaldanud ohvrianni lähedalt leidsid Nawa Sugiyama ja kolleegid üle 14 000 peene keraamilise potikillu. Need pärinesid umbes ajast 300–350 m.a.j ehk mõni aastakümme enne Entradat.

Töörühma sõnul olid suured pidusöögid strateegilised paigad, kus sõlmida liitlassuhteid. Näib, et kahe riigi liit püsiski aastakümneid ja maiade ülikud võisid mõnda aega isegi Sammaste väljakul elada.

Ühe püramiidi ehitusel kasutatud täitematerjali seast leidsid Sugiyama ja kolleegid kunagise peene maiade stiilis seinamaali tükke. Kui arheoloogid tuhanded värvikillud kokku panid, tuli välja pilt ämblikahvist, kes kandis maiade kuningakoja embleemiga vööd.

Ootamatu pööre

Töörühma sõnul viitavad nii ämblikahv kui ka muud Sammaste väljakult leitud tõendid, et Teotihuacani Kesk-Ameerika suurvõimuks saamisele aitasid kaasa suhted maiade ja teiste lähikondsete riikide valitsejatega. 

Nii oli see vähemalt seni, kuni Teotihuacan ründas kättemaksuks oma endisi liitlasi. Umbes Entrada aegu ehk aastail 350–450 m.a.j lõhkus keegi Teotihuacanis ka maiade seinamaali. Ainult maaliga asi ei piirdunud.

Sammaste väljaku lähedal kõrguvast Kuu püramiidist leidsid arheoloogid kolme inimohvri jäänused. Surma hetkel olid neil kaelas rohelisest kivist ja maia kuninglike sümbolitega ripatsid. Surnute luude analüüs viitab, et nad olid pärit maiade riigi keskosast. Nemadki ohverdati umbes Entrada aegu.

Uuring avaldati Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.