Teadlased kasutasid Valeriana leidmiseks varasemaid lidarikaarte. Sellise kaardi valmistamiseks suunatakse maapinnale laserimpulsse ja analüüsitakse, kuidas valgus tagasi peegeldub. Uues uuringus juhatasid valgusmustrid autoritele kätte üle 6600 ehitisega linna, mis võib olla kuni 1500 aasta vanune, vahendab Live Science.

Viimastel kümnenditel on toonud arheoloogid lidari mõõtmistega päevavalgele sadu muistseid asulaid. Näiteks on nende abil leitud, et Amazonase vihmametsades elas juba enne eurooplaste saabumist kümneid tuhandeid inimesi. Maiade asualadel on märganud arheoloogid aga varem džungli alla mattunud kümneid tuhandeid ehitisi ja struktuure.

Samas on aluspinna kaardistamiseks tarvilikud ülelennud kallid ja alustavatele teadlastele seega tihtipeale kättesaamatud. Uue uuringu esiautor ja Põhja-Arizona Ülikooli arheoloog Luke Auld-Thomas leidis end koos kolleegidega samast olukorrast. Nemad nuputasid aga välja viisi, kuidas kalli hinna kiuste siiski lidari võimalusi kasutada.

Auld-Thomase sõnul koostatakse lidarikaarte paljudel teistel elualadel, näiteks ökoloogias, metsanduses ja elamuehituses. Ehkki selliste kaartide loomise eesmärk on olnud midagi muud kui arheoloogia, oletas Auld-Thomas, et teda huvitava piirkonna lidarikaart võiks nende seas juba olemas olla.

Arheoloog vaataski läbi varasemaid lidariuuringuid. Muu hulgas leidis ta uuringu, mille eesmärk oli mõõta ja seirata Mehhiko metsade süsinikuvarusid. Auld-Thomase töörühm analüüsis täpsemalt 129 ruutkilomeetri suurust maalappi Campeche osariigi kesk- ja idaosas. Sellest Mehhiko piirkonnast polnud arheoloogid varem maiade ehitisi otsinud. Töörühm leidis sealselt lidarikaardilt jälgi tänapäevaste talude ja kiirteede alla mattunud maiade linnast.

Lähedal asuva laguuni järgi andsid uurijad linnale nimeks Valeriana. Esialgsete dateeringute järgi pärineb linn maiade klassikalisest ajastust ehk aastatest 250–900 maj. Töörühma sõnul olid Valerianas olemas kõik klassikalise maiade võimukeskuse tunnused, mida võib kõrvutada Vana-Kreeka linnriikidega. Muu hulgas oli seal ohtralt suure teega ühendatud suletud väljakuid, püramiidikujulisi templeid ja pallimängudeks ette nähtud plats. Valeriana linnasüdamest eemal laiusid künkad pikitud terrasside ja majadega – seegi viitab tihedale linnaasustusele.

Uus uuring on esimene, mis näitas, et Campeche osariigi ida- ja keskosas leidub maiade ehitisi. Auld-Thomase sõnul polnud Valeriana linnast aimu ei Mehhiko valitsusel ega maailma teadlaskonnal. Seda enam on uurija sõnul selge, et suur osa muistseid asumeid ootab alles leidmist. Järgmise sammuna tuleb arheoloogidel nüüd maapealsete väljakaevamistega Valeriana olemasolu kinnitada.

Mida rohkem koguneb infot maiade tsivilisatsiooni mitmekesisuse ja asustustiheduse kohta, seda olulisem on Auld-Thomase sõnul nende ajalugu uurida. Muistsete maiade linnade uurimine ja nende hülgamine võib tema sõnul pakkuda väärtuslikku võrdlust ka praeguse maailma rahvastiku kasvu valguses. 

Uurimus avaldati ajakirjas Antiquity.